Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.