Muusikavideo on üles filmitud erinevates lokatsioonides Baltikumis ja see viib meid tagasi keskkaega. Video on lavastanud Anna Himma. Loodud visuaalid on Tommyle omaselt avangardsed ning mängivad keskaegse mütoloogia, religiooni ja esoteerika teemadel.
“Selle video loomise teekond on olnud pikk. Õige kontseptsiooni leidmine on võtnud enam kui aasta ning selle käigus on laual olnud lausa 3-4 erinevat valmis kirjutatud versiooni koos joonistustega kaadritest. Kuid alati seisis midagi tee peal ees kuni ühel ilusal päeval jõudsime mõtteni keskaegsest lähenemisest. See oli kõikidest nendest mõtetest keerukaim teostada, kuid Anna Himma töötas selle ideega talle omase stiilitunde ning professionaalsusega”, kirjeldab Tommy.
Muusik teavitab ka suurest maailmatuurist järgmisel aastal. Turnee algab San Fransiscost 10. veebruaril 2022 ning see vältab ligi kolm kuud läbi USA, Euroopa, Skandinaavia ja Venemaa. Kontserti Eestis on oodata kevadel 2022. Tuuri piletid on saadaval siin.
Tommy Cash on käesolevat aastat alustanud tegusalt. Koostöös Adidasega valmis eksklusiivne Superstari tossude seeria ning maailma pikimad jalanõud. Ühes armastatud Prantsuse moebrändiga Maison Margiela ilmus artistil ühine kollektsioon ja lugu “Mute”. Aprilli alguses ilmus muusikul singel “Zuccenberg”, millele järgnes uus album “Moneysutra”. Albumilt leiab koostöö legendidega Diplo, Eldzhey, Bones, $uicideboy$ ja RIFF RAFF.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.