Üle pika aja on kodumaine jalatsimärk TOKU toonud turule uued suvised sandaalid. Nagu kõik TOKU tooted, valmivad ka uued sandaalid – nimedega Rome ja Athens – Eestis ning on esimesed TOKU jalanõud, mille tootmisel on kasutatud 100% rohelist energiat. Mida see tähendab? Seda, et edaspidi valmivadki kõik TOKU tooted Võrumaal 100% tuule- või päikeseenergia abil.

Nüüd uutest jalatsitest. Vahemere maade pikast ajaloost inspireerituna on uued sandaalid saanud klassikalise ja minimalistliku väljanägemise, aga ikka TOKUle omase tvistiga. Nagu varem, on ka sel korral disainimisel rõhku pandud mugavusele ja praktilisusele: ühendatud on ettevõtte mõlema brändi – TOKU ja OmaKinga parimad omadused. Nimelt on Rome ja Athens mudelite välistallana kasutusel OmaKinga sandaalide tallad, mida on aastakümneid katsetatud ja mille fännid on heaks kiitnud ning mis nüüdseks on läbinud kerge värskenduskuuri. Minimalistliku ja omapärase disainiga nahast pealis ning mugav ja ergonoomiline tald kokku moodustavad mõnusa ja stiilse igapäevasandaali.

Rome sandaal ise on minimalistlik jalga torgatav sandaal, millel on naturaalsest nahast pealis ning pehme mikrofiibrist vooder. Rome sandaalid said loodud musta värvi, aga müüki jõuab ka limiteeritud kogus disaineri valitud materjalide ja värvitoonidega sandaale. Athens mudel on aga inspireeritud Vana-Kreeka jalatsitest. Sandaalidel on kinnine kannaosa ja ümber pahkluu kinnitatav rihm, et jalanõud kindlalt jalas püsiksid. Pealis on naturaalsest nahast ja vooder pehmest mikrofiibrist. Nagu Rome mudeli puhul on ka Athensi sandaalid saadaval ennekõike mustana, aga müüki jõuab ka limiteeritud kogus teistes toonides sandaale.

TOKU sandaalid on saadaval nii e-poes toku.ee kui ka TOKU Telliskivi Loomelinnaku esinduspoes (Telliskivi 60A/3).

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!