Noore moelooja Karl Joonas Alamaa moemärgi KJA uus kapselkollektsioon kätkeb endas värskeid toone ja vabu vorme. Uus suvine vahekollektsioon eelneb kollektsioonidele, mida saab tänavu sügisel näha nii Hõbenõela kui ka ERKI Moeshow etenduste raames.

Karl Joonas Alamaa ise ütleb, et kõnealune suvekapsel on kantav olenemata soost ja keskendub kandja ning kantava soolise vahekorra hägustamisele. “Kollektsiooni vormidest võib leida meeste- ja naiste moeklassika omavahel seotud elemente,” räägib disainer. “Esemed on valminud täielikult Itaalia kangavabrikute ülejääkidest, mis vastasel juhul jõuaksid prügisse või seisaksid kasutult.”

Moelooja lisab, et rõivaste materjalid ja lõiked on pehme joonega, mis kannab ideed, et kandja sugu, vanus ja muud sotsiaalsed piirid pole rõivaeseme puhul olulised, kui see edastab kandja väärtusi, ootusi ja tõekspidamisi.

Olgu ka lisatud, et kollektsiooni illustreerivatel fotodel on modellideks noor muusik ja autor Gregor Kulla ning Karl Joonas Alamaa ema. Miks just nii? Aga selleks, et näidata, et eri tausta, vanuse ja kogemusega inimesed suudavad panna riided töötama enda kasuks – muuta nad enda nägu. “Modellide puhul pean oluliseks, et nende natuur tuleks esile ja toetaks tervikut. Tahan näha, kuidas inimene, modell, hakkab end rõivas tajuma, kogema ja väljendama. Pean inimest rõivas palju tähtsamaks kui rõivast ennast. Riideese, ükskõik milline, toetab kandjat, mitte ei defineeri teda,” võtab Karl Joonas kokku.

Tutvu kõnealuse kollektsiooni fotodega allolevas galeriis!

Kollektsiooni esemed on saadaval ettetellimiseks veebilehel karljoonas.com, samuti on kollektsiooni esemed saadaval piiratud koguses Eesti Disaini Maja showroomis ja veebis.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!