Tulised tuuled, kuumad emotsioonid ja sammude sahinal liuglevad senjoriitad… Need on märksõnad, mille järgi on valminud moelooja Tiina Talumehe uus kollektsioon, mis kannab nime “Volver”. 

“Volver” ehk eesti keeles tagasitulek, tagasipöördumine juurte juurde on Tiina Talumehe naasmine oma igipõlise lemmikteema juurde. Nii viib disainer oma kollektsiooniga külma tuule käest tagasi Hispaania lõunarannikule. Muide, “Volver” on ka disaineri üks lemmikfilmidest, kus Pedro Almadovari režissööritööna valminud filmi peaosas mängib võluv Penelope Cruz, kes on elu hammasrataste vahelt väljunud võitjana, seejuures kordagi unustamata olla naine.

Kui aga vaadata natuke minevikku, siis Andaluusia aines ongi olnud disainerile kõige painavam inspiratsiooniallikas läbi aastate ja homme, 13. novembril esitlusele tulev kollektsioon on juba kolmas samateemaline. Esimest korda nähti võõramaisest temperamendist kantud rõivaid juba Tiina diplomitöös, teist korda nüüdseks 10 aastat tagasi tuli esitlusele kollektsioon “Rojo Negro”. Nüüd on ees ootamas taaskordne lõunamaise temperamendi kehastus. Kui varasematel kordadel on kollektsioonides olnud märgata rüüžidest koormatud kleite, siis seekord on rõhk kollektsiooni naisarheotüübil ehk kindlameelsel ja enesekindlal senjoriital, tema sügaval sisul ja kindlatel hoiakutel. Ta on matriarhaat, kes lahendab olukordi sisemise temperamendi ja elukestva naiseliku tarkusega.

Kollektsioonis domineeriv värv on muidugi dramaatiline must ja ka verepunane, mis vaheldub beežide ja halliseguste toonidega ja päikesest pleegitatud maastikuvärvidega. Üksikute lopsakate rüüžidega ilmestatud kleidid on dekoreeritud pärltikandis valminud nelgikujutistega ja Andaluusiale nii iseloomulike araabiapäraste tikandite ja mustritega. Materjalidest domineerivad krepp, kreppshifoon, sekka ka talvekollektsioonide lemmikut villatrikotaaži ja muidugi vastupandamatut litrikangast.

Tutvu kõnealuse kollektsiooniga allolevas galeriis!

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!