Nimelt on briti moemärk Self-Portrait jõudnud meie orbiidile kavala ja tõenäoliselt ennekõike just 90ndatel üles kasvanud moemaanidele rõõmu toova kampaaniaga. On võetud Self-Portraiti esimene käekott, Bow Bag, ning sõnamängu tulemusena tuldud välja sõnumiga „The Bow Is Mine”. Kuid see ei ole veel loomulikult kõik. Kes kampaanias üles astub? Ikooniline Naomi Campbell, kes taaselustab legendaarse muusikavideo, kust ei puudu parajas annuses nostalgiat ega tänapäeva noorele ulmeline… juhtmega (!) telefon.
Miks just selline valik? Self-Portraiti moemärgi asutaja Han Chongi sõnul inspireerisid teda käekoti loomise juures justnimelt 90ndated ning see, kui suurt osa muusika tollal meie (moe)elus mängis. Olid ajad, eks…
Lisaks kampaaniavideole valmisid uue käekoti tähistamiseks fotod, mille taga fotograaf Renell Medrano ja stilist Haley Wollens. Fotosid saate kaeda artikli galeriist!
“Olen väga elevil, et saan teiega jagada oma uut singlit “Eelmine päev”. See lugu sündis mõtetest, mis meil kõigil aeg-ajalt hinge puudutavad – hetked, kus meie teed kohtuvad taas minevikuga või isegi tuleviku kujutlusega. Suhted ja mälestused on osa meist ja vahel toovad need endaga kaasa igatsust, vahel aga kinnitust, et minevikus tehtud otsused olid õiged,” kirjeldab Tuuli.
Laulu südames peitub universaalne tunne: armastuse kaotus, mis alguses hoiab kinni, kuid millele järgneb kergendus ja selgus. “Alles eile olid sa mu maailm, aga täna naeratan juba uuele hommikule,” ütleb Tuuli, võttes kokku loo emotsionaalse tuuma.
Muusikavideo visuaalne maailm tõlgendab loo sõnumit poeetilisel moel – Tuuli kihutab punase Porschega läbi mälestuste, otse uude algusesse. “See lugu on justkui kiri iseendale – meenutus, et minevikku ei pea kustutama, aga sinna ei saa ka igaveseks jääda. Mõnikord tuleb lihtsalt punase Porschega sõita edasi ja lasta elul end uude päeva viia,” räägib Tuuli. “Loodan, et see lugu pakub kuulajatele sama palju äratundmist ja vabanemist. Kuula, mõtle ja lase “Eelmise päeva” tunnetel end korraks kaasa viia – ja siis tee ruumi uutele hommikutele.”
Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.
Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.
2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.