Foto: Paul Kormašov
‘’Marakratid’’ on visandivihiku kritseldustest alguse saanud komplekt teoseid, mis hõlmab Greete Okase stiilile iseloomulike muhedaid karaktereid. Töödelt vaatavad vastu heasoovlikud, südant sulatavad, aga ka krutskeid täis riukalikud tegelased, kellel on põhjendamatu soov mõnikord ka pisut pahandust teha.
“Kavandivihikusse joonistamine on oluline osa minu loomeprotsessist. Mulle meeldib ilma kontekstita märkmikutesse igasugu lollusi ja erinevaid tegelasi joonistada. Visandades ei sea ma endale piire vaid pigem võtan seda kui mängu. Ajapikku tekib soov miskit arvutis ära vormistada ja nii mu digitaalselt vormistatud prindid valmivadki,” kirjeldab Okas.
Viimased kaheksa aastast Berliinis elanud ja töötanud Paul Kormašovi “Õhtud viiendal korrusel” on õrnalt seotud pildiseeria, mis on sündinud kunstniku viienda korruse ateljees. Aasta 2022, mil valmisid enamus näituse töödest, tõi lisaks maailmas süvenevatele muredele kaasa ka ootamatu kriisi kunstniku isiklikus elus. Järgnes kuudepikkune ekslemine pimedas tunnelite rägastikus, vaevu tasakaalu hoides. Kuni ühel hallil sügispäeval murdis läbi esimene valguskiir.
“Keset sügavat eimiskit võis taas aimata elu piirjooni, esimesi värve ja natuke soojust. Lootust. Ühtäkki ei olnudki see enam tunnel, vaid hoopis avar öine taevalaotus, täis tuhandeid tulukesi, võimalusi, lõppusid ja muutusi. Just nagu haprad tundealged, mis on veel kauged, kuid ometi nii tõelised ja vanemad kui aeg,” räägib Kormašov tööde valmimisest.
Greete Okase näitus “Marakratid” avatakse 23. märtsil kell 17.30 Telliskivi Loomelinnaku galerii esimeses hoones aadressil Telliskivi 60a/1 ning Paul Kormašovi näitus “Õhtud viiendal korrusel” avatakse galerii teises hoones aadressil Telliskivi 60a/2 kell 18.00. Näitused jäävad Telliskivi Loomelinnaku galeriis avatuks kuni 22. maini.
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.
