Kolmapäeval, 28. augustil avatakse Telliskivi Loomelinnakus kahes galeriis kolm erinevat näitust. Telliskivi Loomelinnaku galeriis avatakse kahe noore illustraatori värvikirevad näitused – Roven Jõekäär “Kväär folkloor” ja Stella Salumaa “Sushi, suvikõrvits ja teised”. Linnaku õuealal asuvas Kuppel galeriis alates kolmapäevast avatud skulptor ja illustratsioonikunstnik Art Allmägi teos “Kirstukandjad”.

Roven Jõekääru näitus “Kväär folkloor” on vaade ajalukku, mida pole veel kirja pandud. Kas ühe või teise põhjuse tõttu on kväär ning muuhulgas ka seksuaal-, ning soovähemused (inglise k. queer) pidanud enda lugusid jutustamata jätma või peitma. Kasutades neid piiratud, alles jäänud ajalooallikaid, saab taasluua minevikku läbi spekulatsiooni, kus inimesed on olnud aktsepteeritud ning turvaliselt kaitstud. Etnoloogilistele sümbolitele antakse uus tähendus läbi kommunaalselt värvitud “linade” ning illustratsioonide, kus embavad mõõgad ja peidetud tunded saavad värviliselt särada. Projekt sai alguse kväär ümberjutustusest Eesti eeposest, “Kalevipoeg”, mis nüüdseks hõlmab endas üle-eestilist kväär lugude esiletoomist läbi naivistlike ning värviliste illustratsioonide.

Stella Salumaa illustratsioonide näitus “Sushi, suvikõrvits ja teised” koosneb kahest joonistamise väljakutse raames loodud projektist – “36 Days of Type” ja “Fun with Faces”. Esimese projekti raames joonistas kunstnik iga päev ühe tähestiku tähe, mis seotud toiduga. Kuna tegemist on inglise keelse tähestikuga, siis puuduvad tööde hulgast Eesti tähestiku täpitähed. Stiililt on kõik tähed loodud lihtsal ja humoorikal viisil. “Fun with Faces” koosneb aga portreedest, mille joonistamisel oli abiks kolm märksõna. Portreed valmisid nädala jooksul ja samuti joonistamise väljakutse raames. Kasutada võis ükskõik mis meediumi või stiili.

Telliskivi Loomelinnaku õuealal saab samal ajal näha tunnustatud kunstniku Art Allmägi installatsiooni “Kirstukandjad”, mis viib vaataja meie idanaabri uskumatuna näivasse sõjamasinasse. 2015. aastal jõustus Venemaal seadus, millega salastati kõikide sõjaväelaste surmapõhjused. Seadus vabastas võimuesindajad ajakirjanike ebamugavatest küsimustest, miks ja kus Vene sõdurid hukkuvad. Salastatud info päevavalgele toomise katsed võrdsustati riiklike huvide rikkumisega. “Sama seadus muutis sõdurid ressursiks, keda võis sellest hetkest alates saata kuhu iganes, tegema mida iganes. “Oma kodumaa eest” elu andnud sõdurite matmine sõjaväeliste austusavalduste saatel muutus aga täitumatuks sooviks,” avab oma teost Allmägi.

Kõik väljapanekud jäävad avatuks kuni oktoobri lõpuni.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.