24. septembril kell 17.30 avab disainer Tarmo Luisk Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) galeriis valgustinäituse „Vähem on vähem”, mis on kantud ületarbimise, majanduskasvu ja rohepöörde vastuoludest.

„Tarbimisest saadav rahulolu muutub ajaliselt aina lühemaks. Vajame pidevalt juurde uusi asju ja värskeid emotsioone. Kui majandus ei kasva on väga halvasti! Ometi toob viimane kaasa plaanedi jätkuva hävitamise,” räägib Luisk sellest, kuidas hakkas tekkima näituse kontsptsioon. „Disainerina olen selle masinavärgi osa ja sõltun sellest. Ma ei suuda tõsiselt võtta neid vähem-on-rohkem-jutte. Vähem on ju vähem. Valge ei ole uus must, must on must.”

Manifesteerimise asemel kõneleb ta näitusel siiski esemete kaudu, mida iseloomustavad lihtsus, polüfunktsionaalsus, emotsionaalsus ja sõltumatus. Nii leiab vaataja näituselt ka mängulisi nimekirju Luisule disainerina praegu olulistest märksõnadest. Suurem osa eksponeeritud objektidest on sündinud paari viimase aasta jooksul ja enamus neist on eksponeeritud esmakordselt.

„Kõiki tooteid ja unikaalesemeid, mida eksponeerin, iseloomustab lihtsus, konstruktsiooniline selgus, võimalikult vähe detaile,” ütleb Luisk. „Teine oluline läbiv teema on traat. Eestis on mitu traadirobotit, milega saab lihtsate vahenditega ägedaid asju teha. Traat on eetiline materjal, sellest saab asju teha ilma jäätmeteta. Traat jookseb ja lõikad seal, kus vaja, midagi ei lähe raisku. Ja metall on ju väga taaskasutatav, vanametalli on kogutud ja ümber töödeldud sajandeid, juba rauaajal sulatati kõiki asju ümber, mis vaja.”

Luisk lisab, et sellele näitusel on kasutatud vähemat hulka materjale ja tehnilisi lahendusi. Seega on väiksem ka jalajälg. Disainitud esemed võivad vaatajale meeldida või mitte, tunduvad huvitavad või ei tundu – maitse asi. Aga funktsionaalsus ja tarbitavus on paigas – Luisu disaineri eetika ei lubakski luua esemeid, mida pole võimalik kasutada.

24. septembril avamisürituse osaks on kunstnikuvestlus Tarmo Luisuga, mis kuulub ka Disainiöö satelliititprogrammi. Näitus ise jääb avatuks 23. jaanuarini 2022.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.