Tanel Veenre avas 25. aprillil soolonäituse “Luul” mainekas Müncheni galeriis Biró. Kaasaegse ehte südames asuv 32 aasta eest asutatud galerii oli üks esimesi, mis keskendus kunstmaterjalist ehetele suunates fookuse väärismaterjalidelt kunstniku nägemusele. Tanel Veenre on teinud koostööd galeriiga alates aastast 2007, mil koos Kadri Mälgu ja Piret Hirvega avati näitus “Weg”.

Tanel Veenre “Luul” jätkab Tallinnas Truus galeriis kevade hakul alustanud seeriaga, mille keskmes on huulte kujund. See on näitus ihadest, erootikast ja mängust. “Luul” on Tanel Veenre kõige popkunstilikum seeria, vormid on lihtsustatud lopsakate kujunditeni. Uue kihistusena on paljud näituse ehted mitmefuktsioonilised – kaelaehtest võib saada pross ning prossist ripats. Kõik näituse tööd on graveeritud erilisest materjalist – rekonstrueeritud kivist. See hübriidmaterjal on valmistatud looduslike kivide tolmust ning kunstvaigust, ühendades endas naturaalse ja kunstliku. Sarnast võõrandumise ja samas päris-ihade maailma ühendab Veenre ka oma loomingus. Huule kujund lubaks justkui meelelisust, inimolemise ürgkihistusi, kuid on kunstniku käe all destilleeritud vastuvaidlemist mittesallivateks kujunditeks.

Kunstnik avab dramaatilise ehtelavastuse tagamaid: “Ma sekkusin jõuliselt ka galerii-ruumi muutes selle osaliselt puudriseks buduaariks. Riputasin seintele kahvaturoosad volangid, millelt küünitavad suud vaataja poole nõudes kontakti, vestlusesse astumist.” Vastaseinas küünitavad vitriinidest välja massiivsed kaelaehted otsekui limpsates oma meela keelega ruumi. Galerist Olga Biró otsustas spontaanse aktsendina lisada galerii tagaseina ka värvika foto Veenre ehteid kandvast Edith Karlosonist oma emaga, mille autoriks on fotogend Toomas Volkmann ja stilist Gerly Tinn.

Paraleelselt soolonäitusega Münchenis on aktiivselt rahvusvahelises kunstielus osaleval Veenrel kohe avanemas veel hulk näituseid. Cagnes-sur-Meri MDAC kunstikeskuses avati 2. mail ehtenädala Destination Bijou raames näitus “Détournements Naturels”, kuhu kuraatorid Prantsuse kuraatorite trio Sébastien Carré, Isabelle Busnel & Juan Riusech valisid Veenre ehteseeria looduse ja surma vahekorrast. 9. mail avatakse Budapesti Kiscelli muuseumis “Piirideta disaini 20 aastat” (kuraator Silvia Szigeti) juubelinäitus, kus esitletakse Veenre eebenist ja korallist ehteid. 11. mail avatakse USAs galeriis Ornamentum suvenäitus (kuraator Stefan Friedman) Veenre õngekorkidest baroksete prosside ja kõrvarõngastega. 16. mail Riias galeriis Putti avataval näitusel “Kas seal on keegi?” (kuraator Agita Putane) on väljas Veenre valged voolitud puidust drapeeringud seeriast “Tahe”. Lisaks on Veenre kuraatorina ette valmistamas 14 Eesti ehtekunstniku näitust “Radikaalne pehmus” Lissaboni ehtenädala raames, mis avatakse juuni lõpus.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.