Foto: Anhelina L. Starkova | Pressifoto.
TAB 2024 keskendub sellele, kuidas mõelda, kujundada ja ehitada taaskasutatud materjalidest ja luua neist ressursse tuleviku kujundamiseks. TAB 2024 ametlik programm, mis on suunatud nii arhitektidele kui ka laiemale publikule, koosneb kolmest põhisündmusest: kuraatorinäitus Eesti Arhitektuurimuuseumis, sümpoosion ja installatsioonivõistluste võidutöö avamine Balti jaamas. Biennaaliga kaasneb satelliitprogramm, millest leiab erinevad töötoad, seminarid ja palju muud.
Nagu kinnitab TAB 2024 peakuraator Anhelina L. Starkova: “Seoses hiljutise ülemaailmse pandeemia ja sõdadega on paljud kogenud eraldatust, mis on äratanud huvi “kohaliku” vastu. Vajadus globaalse teadlikkuse ja teadmiste järele sunnib meid selleks Tallinna kokku tulema.” Ta lisab: “Kuna ma elan Ukrainas, siis lisaks isiklikule elule mõjutab sõda ka minu tööd. Näen lähedalt jõhkralt ausat reaalsust, kuidas arhitektuuri ja linna infrastruktuuri ei kujunda mitte ainult kriisid ja terviseprobleemid, vaid enamasti teeb seda sõja hävitav jõud. Oma kuraatorikontseptsioonis tahtsin seda esile tõsta, et arhitektid ei kontrolli ehitussüsteemi – arhitektid ongi ehitussüsteem ja see süsteem on tulevikus kõige põhjendatum alus.”
Kuraatorinäitus “Ressursid tulevikuks” uurib süvitsi arhitektuuri põhimõtteid, mis on olulised meid ees ootavate muutuste kujundamisel. See otsib vastuseid küsimustele, nagu kuidas stabiliseerida ja jõustada meie arhitektuuristrateegiaid; kuidas pikendada hoonete eluiga; kuidas muuta arhitektuur terviklikumaks ja püsivamaks? Sellega keskendub TAB 2024 meie planeedi arengu peamistele tõukejõududele, tuues samas kasu meiele uute ressursside näol. “Ressursid tulevikuks” seab eesmärgiks näidata, kuidas on võimalik ümber kujundada kohalike ressursside kasutamine viisil, mis lisaks esteetikale teeniks kõiki, mitte vaid priviligeeritud vähemust. Kuraatorinäitusel on kolm peamist teemat, mis tegelevad kolme erineva ressursiga tulevikuks.
TABi avanädalal toimub Eesti Kunstiakadeemias ka ühepäevane sümpoosioni, mille eesmärk on luua valdkondade ülene debatt. Peaesinejate hulgas on on Taani arhitektuurikriitik Kristoffer L. Weiss; Šveitsi arhitekt Roger Boltshauser; Harkivi linnapea Ihor Terekhov ja paljud teised.
Rahvusvaheline installatsioonivõistlus „Selleks olukorraks” kutsus aga osalejaid välja töötama loovaid lahendusi ajutiseks välipaviljoniks Tallinna kesklinna kõige elavama liiklusega transpordisõlmes, Balti jaamas. Installatsioonivõistluse võidutöö kujutab endast eeldatavasti Harjumaa bussiliinide reisijate ooteala. TAB 2024 käigus ehitatakse võidutöö ka valmis. Installatsioonivõistlus kutsus arhitekte looma paviljoni, mis taaskasutab kohaliku puidutootja Thermory materjale; taaskasutab materjale, mis pärinevad teistelt kohalikelt ettevõtjatelt ja potentsiaalsetelt koostööpartneritelt metsanduses ja jäätmekäitluses, et luua kogukonnaruum, mis on piisavalt läbimõeldud ja kujundatud. Võitja kuulutatakse välja juulis 2024.
TAB 2024 avaldab ametliku ja satelliitürituste täieliku programmi kodulehel 2024. aasta juulis. Uuri lisa 2024.tab.ee.
M/Darbnīca on Riia üks olulisemaid jazziklubisid, mis ühendab loomingulise atmosfääri ning rahvusvahelise programmi. Hubane jazzivilla on kujunenud kohtumispaigaks nii kohalikele jazzisõpradele kui ka külalisartistidele üle Euroopa.
Eesti jazz jõuab Riias lavale laupäeval, 7. märtsil kell 18.00 laulja Kadri Voorand In Duo With Raul Ojamaa. Kadri Voorand on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti jazzartiste. Koos kitarrist Raul Ojamaaga sünnib intiimne ja dünaamiline dialoog, kus kohtuvad improvisatsioon, tundlikkus ja Kadri eriline vokaal.
Samal õhtul kell 20.30 astub meie noorte jazzitalentide Mikk Kaasiku ja Marten Männa koosseis Some Times. Nende külalisena on laval hinnatud bassist Janno Trump. Kaasiku ja Männa looming on inspireeritud jazz fusionist ja funkist ning neid on mõjutanud ansamblid nagu Snarky Puppy, Sungazer, Dirty Loops ja Knower.
Mõlemad artistid on ka tänavuse Jazzkaare põhiprogrammis ning rõõmustavad Eesti publikut juba aprillis ka Eestis.
Kontsertõhtu „Jazzkaar meets Riga“ on osa Jazzkaare rahvusvahelistest tegevustest, mille eesmärk on tutvustada Eesti jazzmuusikat, festivali Jazzkaar ja käesoleva aasta jazzipeo programmi välisturgudel ning luua uusi koostöövõimalusi. Uuri lisa Jazzkaare kodulehel.
ERKI Moeshow on aastakümnete jooksul kujunenud kohaks, kus värsked ideed saavad suurele lavale ja julged katsetused leiavad oma publiku. Iga-aastane moeetendus toob esile uusi talente ja aitab neil jõuda nii kodumaa- kui ka välismaa publikuni. ERKI Moeshow ettevalmistuse taga on Eesti Kunstiakadeemia tudengid ning tegu on ühe suurima vabatahtlike poolt korraldatud üritusega Eestis.
„Eesti Kunstiakadeemia vast kõige laiemalt tuntud sündmus ERKI Moeshow on alati olnud sündmus tudengitelt tudengitele – nii ka sel korral,” sõnab tudengite korraldustööd juhendav õppejõud, peaprodutsent Helen Leetsar. “See on noorte disainerite esimene suur lava ja noorte korraldajate esimene suur sündmus. Nende plahvatuslikud ideed ja energia sündmuse keskmes lasevad publikul astuda sammukese lähemale noorte loojate mõttemaailmale ning näha tänast päeva nende pilgu läbi. ERKI Moeshow unikaalsus seisneb julguses ausalt peegeldada ja vabaduses katsetada. Ja nii sünnivad üllatused, mida publik ERKI Moeshow’lt just ootabki.”
ERKI Moeshow kavandite konkursile on oodatud osalema nii Eestis, kui välismaal moe-, disaini- vms. haridust omandavad või juba haridustee lõpetanud disainerid, tingimusel et õpingute lõpetamisest pole möödas rohkem kui kolm aastat. ERKI Moeshow ei piira autorite loomingut, võimaldades vabadust teema ja teostuse valikul. Samas peavad kavandid vastama teatud kriteeriumidele, millega saab tutvuda ERKI Moeshow 2026 reglemendis.
Konkursi tähtaeg on 12. märts kell 23.50, mil lõpeb konkursile esitatavate tööde vastuvõtt. ERKI Moeshow 2026 lavale pääsevad autorid kuulutatakse välja hiljemalt 23. märtsiks ERKI Moeshow kanalites. Samuti võetakse kõigi finalistidega isiklikult ühendust.
ERKI Moeshow on kunagise Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ehk ERKI tudengite poolt 1982. aastal esmakordselt korraldatud ja hiljem traditsiooniks kujunenud moeetendus. See oli tollaste kunstitudengite groteskselt mänguline, etenduslik ja seltskondlik väljund, millest kumas omajagu tollaste noorte protestimeelsust. Aastate jooksul on ERKI Moeshow’st kujunenud üks Eesti tuntumaid moesündmusi, mis toob kokku valdkonna huvilised, entusiastid ja professionaalid nii Eestist kui ka välismaalt. ERKI Moeshow laval on aastate jooksul käinud pea kõik Eesti nimekamad moeloojad, sealhulgas Aldo Järvsoo, Tiina Talumees, Xenia Joost, Liisi Eesmaa, Lilli Jahilo, Cärol Ott ja paljud teised.
