10.-16. septembrini toimuv Disainiöö tuleb tänavu veelgi mahukama programmiga kui eelnevatel aastatel, haarates enda alla kogu Tallinna. Disainipublikuni jõuab disainikonverents, kus esinevad rahvusvahelised disainieksperdid, arvukalt töötubasid ja näituseid, traditsiooniks saanud moeetendus ning enam kui 20 Disainiöö satelliidi poolt pakutav mitmekülgne programm. Disainihuvilisi ostjaid ootab juba praeguseks rohkem kui 50 kauplejaga Disainitänav ning andekad disainerid pärjatakse selle aasta Eesti Disainiauhindadega.

Selle aasta Disainiöö läbivaks teemaks on inimsõbralik linnakeskkond. “Disaini ja arhitektuuri piirid on hägustumas ning aina suurem vastutus inimsõbraliku linnakeskkonna loomisel on ka disaineritel. Festivali käigus saab näha, mida erinevad linnad on korda saatnud linnaelu paremaks muutmisel ning mida meil oleks sellest õppida,” rääkis Disainiöö peakorraldaja, Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova.

“Traditsioonilised linnad selgepiirilise keskuse ja äärelinnadega on kadumas. Selle asemele on tulnud keerulisemad, võrgustikku meenutava struktuuriga keskkonnad. Mitmed uuringud näitavad, et inimesed otsivad aktiivselt võimalusi oma elukeskkonna parendamiseks ning just disainil on võime elustandardeid parandada, muutes elukeskkonna jätkusuutlikuks ja inimsõbralikuks,” avasid teemat Human Cities projekti Euroopa eestvedajad Josyane Franc ja Olivier Peyricot.

Festivali üheks tähtsündmuseks on rahvusvaheliste esinejatega konverents “Inimlikud linnad”, programmi teevad mitmekesiseks Disainitänav ja Moepõik, PechaKuchaNight ja mitmed muud eriilmelised üritused, tulemata ei jää ka festivali teemast inspireeritud põnevad muusikalised etteasted. Disainiöö arvukatest näitustest väärib märkimist Eesti Arhitektuurimuuseumis toimuv Lutheri tehase välisesindusest väljakasvanud Isokoni põnev ajaloonäitus. Londoni muuseumi teksti- ja pildimaterjali täiendavad Lutheri tehase tootenäited ning replikatsioonid Isokoni toodetest, mille arenguloo juures olid Bauhausist tuntud disainerid Walter Gropius, Marcel Breuer jt.

Disainiöö raames kuulutatakse välja ka Eesti Disainiauhinnad 2018 konkursi võitjad. Eesti Disainerite Liidu tootedisainiauhinnale BRUNO saab töid esitada EDLi kodulehel kuni 13. augustini. Enamik Disainiöö üritusi on osavõtjatele tasuta.

XIII Disainiöö sündmuste ja programmiga saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus aadressil tallinndesignfestival.com.

Eesti ainsa kunstimessina tegutsev ja üleilmset kaasaegse fotokunsti paremikku tutvustav rahvusvaheline kunstimess Foto Tallinn kuulutas välja toimumiskuupäevad ning ootab fotokunstnikke ja neid esindavaid galeriisid viimaste aastate loominguga messile kandideerima.

„Tulevikku vaatamist on harva hea alustada retrospektiiviga, aga tahan siiski tänada kõiki kunstihuvilisi ja kunstnikke, kes eelmisel Foto Tallinna kunstimessil osalesid. Loodetavasti saadi sellest mõõtmatult inspiratsiooni ja elamusi, aga konkreetsemalt väljendus see numbrites,“ kommenteeris Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. „Usun, et saime nii selle kui ka saame eesseisva fotokunstimessiga jäädvustada Tallinna rahvusvahelisele kunstiväljale, mis on meile kõigile äärmiselt oluline,“ lisas ta.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses ning kandideerimine on kunstnikele ja galeriidele avatud kuni 23. märtsini 2026. aastal.

Rahvusvahelisel ja kohalikul kunstiväljal tunnustatud kuraator, kunstiekspert ja õppejõud Lilian Hiob-Küttis on Foto Tallinn 2026 kunstiline juht. „Foto Tallinna fookuses on ühendada kunstikogujaid, kunstnikke ja galeriisid, kes väärtustavad kõrgetasemelist fotokunsti, tugevat narratiivi ja ainulaadset visuaalset perspektiivi, mis kõnetab vaatajat,“ märkis Hiob-Küttis. „Lisaks keskendub kunstimess aruteludele, erialasele võrgustumisele, uudsetele lahendustele ja kunstilisele sättumusele, mis on mõjutanud kunstnike viimase viie aasta loomingut ning heidab pilgu ka tulevikku,“ kirjeldas Lilian Hiob-Küttis.

„Fotokunsti tuleb vaadata olulise osana kunsti kaanonist. See ei ole midagi eraldatut, vaid seotud laiemate sotsiaalsete ja kultuuriliste suundumustega. Meie regiooni kaasaegse kunsti väljal toimub väga palju eripärast ja rahvusvaheliselt kõnekat, ootan suure põnevusega kandideerivate kunstnike ja galeriide teostega tutvumist,“ kutsus kunstiline juht messil osalema.

Lisainfo kandideerimise kohta: www.fototallinn.ee

Tänavu 10. juubelit tähistav Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkurss tõi kokku rekordarvu kunstnikke – 154 lõpetajat kaheksast kunstiakadeemiast ja viiest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. Kokku esitati 299 teost, mis annavad mitmekesise ülevaate tänapäeva kaasaegse kunsti suundumustest regioonis. Eestit esindas 40 kunstnikku – 25 Eesti Kunstiakadeemia ja 15 Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajat. Publikupreemia pälvis eestlanna Andra Rahe, kelle eksperimentaalne fotoseeria käsitleb inimlikku haprust, hoolt ja keha kogemust isikliku ja poeetilise vaatenurga kaudu.

„Tegemist on osalejate arvult kogu regiooni suurima noorte kunstnike konkursiga – igal aastal osaleb mitusada autorit, mis annab ainulaadse ülevaate Põhja- ja Baltimaade uuest kunstipõlvkonnast. Kuigi rahalised auhinnad on pigem sümboolsed, on just mõõdukas ja järjepidev auhinnafond aidanud konkursil toimida juba kümme aastat järjest,” sõnas NOBA.ac eestvedaja ja konkursi korraldaja Andra Orn. “Meie eesmärk ei ole suurendada ühe peaauhinna summat, vaid laiendada koostööd eratoetajate ja kultuuriasutustega, et pakkuda rohkematele noortele kunstnikele nähtavust, näitusvõimalusi ja professionaalset tuge. Selles peitub konkursi tegelik väärtus – aidata esile tõsta kunstnikke, kes hakkavad kujundama meie tuleviku kunstivälja.”

Esimest korda auhinna ajaloos pälvis Grand Prix kaks noort kunstnikku: Katrīna Levāne (Läti Kunstiakadeemia) teosega “Forest Floor” (2025) ja Adam Gidlund (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool) videoinstallatsiooniga “The Rot” (2025).

Publikupreemia pälvis Andra Rahe (Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti) oma autobiograafilise fotoseeriaga “The Daycare Diary/Päevaraamat” (2025), mis käsitleb puuet, hoolt ja inimlikku haavatavust.

Maaliauhinna pälvis Viljamaria Raittila (Uniarts Helsinki) ning fotoauhinna Albin Ulvebring (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool).

Valik žürii nominentide töödest jõuab 2026. aastal näitusele Uniarts Helsingi galeriis, et jätkata Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiate vahelist koostööd ja dialoogi.

Vaata kõiki osalejate teoseid ja tänavusi võitjaid: noba.ac/award