Maailmakuulus, ent jätkuvalt mõistatuslik Banksy on Bristolis sündinud ja tänini anonüümseks jäänud grafiti- ja maalikunstnik, kes on tuntud kunstituru piiride kompajana ning tema teosed tekitavad kõmu juba aastaid. Täna avatakse Tallinnas Telliskivi M-hoones piduliku avaüritusega rahvusvaheline hittnäitus „The Mystery of Banksy – A Genius Mind / Banksy mõistatus – tõeline geenius“, mis on kõigile külastajatele avatud alates homsest, 5. juulist.

Alates näituse esmaesitlusest Münchenis 2021. aasta märtsis on Banksy erakordset loomingut esitlevat väljapanekut Euroopa suurlinnade näitustesaalides külastanud rohkem kui 2,2 miljonit inimest üle maailma. Näitus on olnud külastajatele avatud Berliinis, Viinis ja paljudes teistes linnades ning see on salapärase tänavakunstniku senise karjääri populaarseim ja edukaim show. 

Nüüd on hittnäitus esmakordselt jõudnud Eestisse. Näitusel „The Mystery of Banksy – A Genius Mind / Banksy mõistatus – tõeline geenius“ esitletakse seninägematus väljapanekus 150 erinevat Banksy tööd. Näituse jaoks taastoodeti grafitid, fotod, skulptuurid, videoinstallatsioonid ja väljaprindid erinevatel materjalidel, näiteks lõuendil, kangal, alumiiniumil, PVC-l ja pleksiklaasil.

Näituse korraldaja, saksa muusikaprodutsendi Oliver Forster COFO Exhibitionsist lausus, et nii suure näituse kokkupanemine oli korralik väljakutse. „Tahame muuta Banksy kunsti elamuseks, mis on kõigile kättesaadav ning ühte kohta koondatud. Banksy on eelkõige tänavakunstnik, kes on tuntud üle kogu maailma loodud grafitite poolest. Lisaks alustas ta juba varases eas piiratud koguses signeeritud kunstiteoste ja väljatrükkide müügiga. Enamik neist on eraomandis ning seetõttu üldsusele kättesaamatud. Võimalus imetleda ehtsaid Banksy teoseid on seega väga haruldane. Näitus „Banksy mõistatus – tõeline geenius“ püüab koondada kõige paremad ja muljetavaldavamad motiivid ühte kohta – keskkonda, mis ei ole muuseum, ent pakub siiski tajutavalt kvaliteetset keskkonda,“ selgitas produtsent.

Telliskivi arendusjuhi Alo Kippasto sõnul on Banksy avamine Telliskivis ainulaadne võimalus kogeda maailmatasemel kunsti linna südames, kuhu huvilistel on mugav ja lihtne tulla igast linnaosast ning ka väljastpoolt Eestit. “Banksy teosed sobivad oma eheduses suurepäraselt Telliskivi ajaloolise tööstuskeskkonna atmosfääriga. Tema isikupärased karakterid loovad omanäolise kooskõla uue ja vana vahel,” lisas Kippasto.

Näitus „The Mystery of Banksy – A Genius Mind / Banksy mõistatus – tõeline geenius“ on külastajatele avatud 115 päeva – 5. juulist kuni 27. oktoobrini, esmaspäevast pühapäevani kell 10-20 Telliskivi M-hoones. Pileteid saab osta kohapealt ja Piletilevist.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.