Maailmakuulus, ent jätkuvalt mõistatuslik Banksy on Bristolis sündinud ja tänini anonüümseks jäänud grafiti- ja maalikunstnik, kes on tuntud kunstituru piiride kompajana ning tema teosed tekitavad kõmu juba aastaid. Täna avatakse Tallinnas Telliskivi M-hoones piduliku avaüritusega rahvusvaheline hittnäitus „The Mystery of Banksy – A Genius Mind / Banksy mõistatus – tõeline geenius“, mis on kõigile külastajatele avatud alates homsest, 5. juulist.

Alates näituse esmaesitlusest Münchenis 2021. aasta märtsis on Banksy erakordset loomingut esitlevat väljapanekut Euroopa suurlinnade näitustesaalides külastanud rohkem kui 2,2 miljonit inimest üle maailma. Näitus on olnud külastajatele avatud Berliinis, Viinis ja paljudes teistes linnades ning see on salapärase tänavakunstniku senise karjääri populaarseim ja edukaim show. 

Nüüd on hittnäitus esmakordselt jõudnud Eestisse. Näitusel „The Mystery of Banksy – A Genius Mind / Banksy mõistatus – tõeline geenius“ esitletakse seninägematus väljapanekus 150 erinevat Banksy tööd. Näituse jaoks taastoodeti grafitid, fotod, skulptuurid, videoinstallatsioonid ja väljaprindid erinevatel materjalidel, näiteks lõuendil, kangal, alumiiniumil, PVC-l ja pleksiklaasil.

Näituse korraldaja, saksa muusikaprodutsendi Oliver Forster COFO Exhibitionsist lausus, et nii suure näituse kokkupanemine oli korralik väljakutse. „Tahame muuta Banksy kunsti elamuseks, mis on kõigile kättesaadav ning ühte kohta koondatud. Banksy on eelkõige tänavakunstnik, kes on tuntud üle kogu maailma loodud grafitite poolest. Lisaks alustas ta juba varases eas piiratud koguses signeeritud kunstiteoste ja väljatrükkide müügiga. Enamik neist on eraomandis ning seetõttu üldsusele kättesaamatud. Võimalus imetleda ehtsaid Banksy teoseid on seega väga haruldane. Näitus „Banksy mõistatus – tõeline geenius“ püüab koondada kõige paremad ja muljetavaldavamad motiivid ühte kohta – keskkonda, mis ei ole muuseum, ent pakub siiski tajutavalt kvaliteetset keskkonda,“ selgitas produtsent.

Telliskivi arendusjuhi Alo Kippasto sõnul on Banksy avamine Telliskivis ainulaadne võimalus kogeda maailmatasemel kunsti linna südames, kuhu huvilistel on mugav ja lihtne tulla igast linnaosast ning ka väljastpoolt Eestit. “Banksy teosed sobivad oma eheduses suurepäraselt Telliskivi ajaloolise tööstuskeskkonna atmosfääriga. Tema isikupärased karakterid loovad omanäolise kooskõla uue ja vana vahel,” lisas Kippasto.

Näitus „The Mystery of Banksy – A Genius Mind / Banksy mõistatus – tõeline geenius“ on külastajatele avatud 115 päeva – 5. juulist kuni 27. oktoobrini, esmaspäevast pühapäevani kell 10-20 Telliskivi M-hoones. Pileteid saab osta kohapealt ja Piletilevist.

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.