Täna avatakse Kiek in de Köki kaitsetorni galeriis näha eesti noorema põlvkonna ehte- ja sepakunstnike loodud kehaehteid ja -objekte, kaasaegseid tõlgendusi ajaloolisest soomusrüüst või turvisest.

Näituse „ARMOUR“ idee sündis Kiek in de Köki suurtükitorni ajalooliste müüride vahel, mis on endasse salvestanud erinevate emotsioonide tulva. Ent siin on veel küllaldaselt ruumi tänapäevastele konfliktidele. Milline on aja möödudes ihu külge kasvanud turvise olemus? Kas lisab see kindlustunnet või hoopis ängistab? Millist taktikat eelistada, kas asuda rünnakule või püsida kaitsepositsioonidel? Kes lahkub lahingust kilbiga, kes kilbil? Kahekümne viiel kunstnikul avanes võimalus kaasa rääkida ühiskonda pinevil hoidval teemal, kas ja kuidas on saavutatav indiviidi ja kogukonna kaitstuse tunne ning kelle eest tuleks meid ikkagi kaitsta.

Otseses tähenduses inimmõõdulisel näitusel kohtab nii ootamatuid materjalikäsitlusi, enese- ja sotsiaalkriitilist lähenemist kui ka filosoofilisemaid mõtisklusi inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhetest. Näitus jääb avatuks 14. maini.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kätrin Beljaev (1982), Rita-Livia Erikson (1990), Nils Hint (1986), Pilleriin Jürisoo (1984), Annika Kedelauk (1986), Mart Kekišev (1986), Kairin Koovit (1990), Keiu Koppel (1988), Katrin Kosenkranius (1980), Katarina Kotselainen (1982), Triin Kukk (1989), Siim Kuusemäe (1985), Kadi Kübarsepp (1982), Andreas Lichfeld (1991), Helen-Kristi Loo (1992), Marita Lumi (1985), Liina Lõõbas (1987), Urmas Lüüs (1987), Anneli Oppar (1980), Rauno Paju (1993), Ettel Poobus (1988), Darja Popolitova (1989), Anna-Maria Saar (1988), Merilin Tõnisoja (1989), Paul Villemi (1983)

Näituse kuraatorid on Triin Elias, Katrin Kosenkranius ja Liina Lõõbas. Näitus jääb Kiek in de Köki kaitsetorni galeriis avatuks 14. maini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Sel reedel ja laupäeval sünnib Tartu Laululaval uus suvine traditsioon – esimest korda toimub rahvusvaheline alternatiiv-popmuusikafestival Tartu Punch, mis toob kahe päeva jooksul Tartusse üle 30 artisti Eestist ja välismaalt. Lisaks põhiprogrammi kontsertidele jõuab muusika ka linnaruumi ning festivalil toimuvad vestlused muusikatööstuse ja Tartu kultuurielu teemadel.

Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”

Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.

Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.

Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).

Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.

Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.

Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.