6. oktoobrist kuni 26. novembrini toimuv Eesti üks suurimaid kaasaegse kunsti biennaale Tallinna Fotokuu avalikustas peanäituse „Transs“ kunstnike nimekirja. Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis toimuva rahvusvahelise grupinäituse kuraator Ilari Laamanen on valinud näitusel osalema 19 kunstnikku seitsmest erinevast riigist. Sealhulgas on kaasatud kolm kunstnike duot ja üks rühmitus. Mitmed kunstnikud astuvad oma teostega Eestis üles esimest korda.

Tänavu seitsmendat korda toimuva kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu peanäitusel „Transs“ osalevad kunstnikud on Sara Bjarland (FI/NL), Zody Burke (US/EE), Patricia Domínguez (CL), Elo-Reet Järv (EE), Karel Koplimets (EE), Laila Majid (AE/UK) ja Louis Blue Newby (UK), Norman Orro ja Joonas Timmi (EE), Pire Sova ja Ando Naulainen (EE), Viktor Timofeev (LV/US), Anu Vahtra (EE), Jessica Wilson (US) ning kunstnike rühmitus CUSS Group (ZA).

Kuraator Ilari Laamaneni sõnul on „Transs“ interdistsiplinaarse ja põlvkondadeülese fookusega ning iga kunstniku teos mõjub näitusel ootamatult: „Kuraatoritöö protsessi on minu jaoks tugevalt mõjutanud Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljoni ebatavaline arhitektuur. Eksponeeritavad teosed on näitusepinnaga otseses dialoogis, mis muudab näituse kaasahaaravaks ja multisensoorseks kogemuseks. Eestis tegutsevad kunstnikud Zody Burke, Karel Koplimets, Anu Vahtra, Pire Sova ja Ando Naulainen loovad spetsiaalselt Fotokuu näituse jaoks uued installatsioonid. Samuti on mul suur heameel esmakordselt Tallinnas tutvustada teoseid rahvusvahelistelt kunstnikelt Patricia Domínguez, Laila Majid ja Louis Blue Newby ning CUSS GROUP kollektiivilt.“

Tallinna Fotokuu peanäituse „Transs“ ajendiks on tänapäevane ekraanidest ja tehnoloogiast läbiimbunud maailm ja inimseisundid: „Näitus vaatleb, kuidas kunstiteosed võivad tehnoloogiliselt vahendatud maailmas sensoorsete kogemuste uurimist lihtsustada või keerulisemaks muuta. „Transs“ liigub spiraalselt inimliku ja mehaanilise, fantastilise ja faktilise ning veetluse ja eemaloleku vahel, eesmärgiga vaatajat eksitada ja harjumuspärast vaatamissituatsiooni kõigutada. Mida lähemale liigub vaataja tajutavale reaalsusele, seda kujuteldavamaks see muutub,” kirjeldab Laamanen ja lisab, et transsi võib näitusel mõista ja vaadelda nii massikultuurilise nähtusena, kui ka enesepeegeldust pakkuva või isegi vaimse kogemusena.

Lisaks peanäitusele kuulub tänavuse Tallinna Fotokuu biennaali põhiprogrammi kunstnikufilmide programm, mis on esmakordselt esindatud Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali (PÖFF) Expanded Cinema kavas. Biennaali filmiprogrammi kureerivad Eestist pärit kunstnik ja filmitegija Piibe Kolka ning New Yorgis tegutsev filmikuraator Genevieve Yue. Filmide valikus on kesksete teemadena esil kaasloovad meetodid, kollektiivne autorlus ja sotsiaalsus. Filmiprogramm linastub 16. ja 17. novembril kinos Sõprus.

Biennaali põhi- ja satelliitprogrammi kõrval pannakse jätkuvalt tugevat rõhku koolinoorte haridusprogrammile ja kunstiga linnaruumi laienemisele. Seeläbi soovitakse kunstnike loomingule lisada nähtavust ja ligipääsetavust ning avada publikule võimalusi meid igapäevaselt ümbritseva pildiküllasuse kriitiliseks analüüsiks ning mõtestamiseks. Täpsem info käesoleva aasta Tallinna Fotokuu filmi-, satelliit- ja haridusprogrammide kohta kuulutatakse välja järgnevatel kuudel.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.