Just nimelt seesugust ööelukultuuri Tallinnas asuv speakseasy stiilis kokteilibaar Whisper Sister viljelebki. Ja seetõttu heidamegi pilgu salabaaride tekkimisse, nendega kaasnenud heale ja halvale ning sellele, mida sellest kõigest õppida ning kuidas edasi. Alustame!
1920ndate aastatel lõi nn kuiva seaduse aeg Ameerika Ühendriikides ühiskondlikus alateadvuses kaks vastandlikku hoovust. Ühelt poolt pandi sel perioodil alus tänasele ööelukultuurile, teisalt hakkas selle kujunemisega paralleelselt vohama tõeline allmaailma alkoholikartellide pandeemia.
17. jaanuaril 1920. aastal pidid paljud kõrtsid üle riigi uksed sulgema. Seni vaid mehi teenindanud niinimetatud meelelahutusasutused ei leidnud kuiva seaduse tõttu enam rakendust. Kehtima hakanud korra tõttu võis alkoholi tarbida vaid meditsiinilisel või usulisel näidustusel. Seesugune radikaalne keeld võeti Ühendriikides vastu lootuses seniseid kõrgeid kuritegevuse näitajaid alla tuua. Tegelikult loodi aga hoopis võimalus kümnete, kui mitte sadade tuhandete illegaalsete salabaaride tekkeks.
Kutsuma hakati seesuguseid kohti speakeasydeks. Seda põhjusel, et siseneda sai neisse vaid juhul, kui osati uksehoidjale õige salasõna sosistada. Mõningates kohtades pidi ka vastavat koputust tundma. Speakeasyde teke võimaldas esimest korda ajaloos ka naistel ilma häbita ööelust osa saada. Speakeasydesse olid oodatud kõik ja nii möödusid ööd nende suletud uste taga, tihti keldrikorrustel asuvates ruumides rohke alkoholi, džässi, suitsu ja tantsu keskel. Sel ajal hakkas juurduma ka tänapäevane kohtamiskultuur, mis tõi armujanulised noored kokku just nimelt salabaaridesse. Eemale vanemate pilkudest, et teineteist senikehtinud piiranguteta tundma õppida.
Kuiv seadus lõi ühtlasi aluse kokteilikultuuri tekkele. Naiste tulekuga ööellu muutusid alkoholi tarbimise harjumused. Kui seni olid mehed öösel kõrtsides istudes vaid õlut või puhast kanget alkoholi kummutanud, siis naised tarvitasid alkohoolseid jooke väga harva ja selgi juhul vaid veini, brändit või šerrit. Kuus kuud pärast kuiva seaduse kehtestamist said naised Ameerika Ühendriikides aga õiguse valida, ning sellise võidu tulemusel muututi julgemaks ka üldises eneseväljenduses. Korsetid lendasid nurka, pikad patsid lõigati lühikesteks bobideks, huuled võõbati kärtspunaseks ning ka selles, millist märjukest sooviti, julgeti olla sõnakamad. Nii hakati hilistel õhtutundidel klaasi alkoholi hulka segama suhkruvett, mahla või limonaadi, millest kujunesid esimesed meile tuntud kokteilid.
Üks põhjustest, miks alkoholi millegi magusaga segati, oli kindlasti selle maitse meeldivamaks muutmine kogu klientuuri jaoks, teisalt oli see hädavajalik ka seetõttu, et alkoholikaupmeeste pakutav ei olnud alati parima kvaliteediga. Nii müüdi baaridele tihti „kodukeedetud” moonshine’i, mida enamasti lahjendati veel veega, et edasimüüja käive kahekordne oleks. Kvaliteet kvaliteediks, tihti osutus müüdavaks (meele)mürgiks moonshine’i asemel hoopis tööstuslik alkohol või koguni karboolhape, mis aga kuritegevust ega üldist surmade arvu mitte ei vähendanud, vaid tegelikult kasvatas.
Popkultuuris armastatud roaring twenties sai alguse aga just nimelt tänu alkoholikeelu tekkele. Niisamuti tõid kahekümnendad endaga kaasa palju stigmade murdmist. Salabaarides pidutsesid üksteise kõrval nii Wall Streeti miljonärid, vana raha, aga ka kesk- ja töölisklass. Vaatamata üldisele vabameelsuse kasvule ning senisest suuremale ühiskondlike klasside sulandumisele, kaasnes kuiva seadusega aga ka palju vägivalda, surma, arreteerimisi. Kahekümnendatel kasvas üldine alkoholi tarbimise tase ja nii pöörati 1933. aastal seadus tagasi. Alkohol hoopis maksustati ning baarid kolisid maa alt jällegi maa peale. Suur osa seni salaja inimesi lõbustanud asutustest lõpetas seetõttu töö. Seaduslik baaripidamine osutus nende jaoks liiga kalliks. Ei olnud ju enam odavaid tarnijaid ning lõbutsemise kõrval võttis maad karm maksupoliitika.
Kogu eelnevalt kirjeldatu tulemusel oleme tänaseks jõudnud aega, mil ei pea enam salatsema, et mõnusalt aega veeta, ega tule muretseda õhtu luhtumise pärast politseihaarangu tõttu. Küll aga tasub alati silmas pidada, et seaduslikkusega kaasneb isiklik vastutus. Muusika, heade tuttavate, mõttekaaslaste ning lemmikkeelekastega klaasis saab õhtu mööda saata vesteldes, arutledes, unistades, tantsides. Ühiskondlike hoovuste teket on küll põnev vaadelda ja paljuski võlgneme neile tänase eest tänu, kuid ühtlasi võiksime olla jõudnud kohta, kus uued ja imetlusväärsed liikumised tekivad vabaduse ning sellega kaasneva vastutuse tulemusel, mis just nimelt käsikäes käivad.
Täpselt sellist ööelukultuuri viljeleb ka Whisper Sister, kelle nimi on pühendatud toonastele esimestele naisõiguste eest võidelnud baaripidajatele. Vaatamata sellele, et praegu me igatsust õhtuse meelelahutuse järele enam varjama ei pea, soovib Whisper Sister siiski pakkuda peavarju neile, keda ühendavad ühised huvid ja maailmanägemus, soov viia ellu muutusi ning vaadelda minevikusündmusi hoitult ja turvaliselt. Nii et kui tõsta klaas, siis teeme seda vabaduse ja vastutuse terviseks!
Meile meeldib mõelda, et 2024. aasta moemaailmas ei nõua luksus enam hiiglaslikke investeeringuid ega umbmääraseid ooteaegu. Üheks säravaks näiteks on Taani moebrändi GANNI loodud Bou kott, mille hind jääb alla 350 euro. See kuusnurkse disaini ja põimitud sangaga kott on mänguline, kuid mitte liialt pretensioonikas, esindades Taani disaini parimaid külgi.
GANNI loovjuht Ditte Reffstrup peab just Bou kotti tänapäeva luksuse kehastuseks. Viimastel aastatel on ettevõte loobunud uue, nii-öelda virgin naha kasutamisest, püüdes leida vastutustundlikke alternatiive. Bou kott, mis on valmistatud taaskasutatud nahast, vastab brändi endi seatud kõrgetele eetilistele standarditele. Ditte sõnul on Bou kott mõeldud olema kaaslane igas olukorras – olgu siis tööl, õhtusöögil või toidupoes käies. Muide, Ditte on andnud kotile nime oma vanima tütre Betty Lou hüüdnime – Bou – järgi, sest just nooremale põlvkonnale mõtles ta käekotti luues.
Eestis on GANNI kollektsiooni esemed, kaasa arvatud Bou käekott, saadaval Kaubamajas.
Tallinn Design House on alati pannud rõhku ajatutele moepaladele. Need on esemed, mida saad kanda aastast aastasse, ilma et nende võlu väheneks. Loomulikult hoolitseb Tallinn Design House sellegi eest, et jääks võimalus neid klassikalisi tükke isikupärastada, lisades hoolikalt läbi mõeldud detaile ja aksessuaare. Näiteks võib minimalistlikule kleidile lisada efektse vöö või kombineerida klassikalised püksid mängulise kleidiga, luues nii ootamatu, kuid stiilse koosluse.
Tallinn Design House’i tänavukevadisest moeseeriast leiad mitmekülgse valiku kodumaiste disainerite rõivaid, ehteid ja aksessuaare, mis ei ole mitte ainult moekad, vaid ka valmistatud kestma. Olgu selleks siis heledas toonis šikk pintsak, millele lisada kevadist hõngu värvika siidisalliga, elegantne käsitsi valmistatud kaelaehe, mis lisab igapäevasele väljanägemisele sära, või praktiline, ent maitsekas ülerõivas, mis hoiab sind kevadiste ilmade kapriiside eest kaitstuna.
Avasta Tallinn Design House’i kevadine valik galeriist!
Tallinn Design House’i moevalikut saab soetada showroom’ist aadressil Rotermanni 14, samuti veebipoest tallinndesignhouse.com.
