“Pixelated Dreams” on Fotografiska esimene interaktiivne ühisloome näitus, mis on külastajate endi poolt ellu kutsutud kasutades fantaasiat, teksti ja tehisintellekti. 15. märtsist Fotografiska kohviku ja restorani seintele tekkivad teosed ei ole kellegi ainulooming ning nende eksistents siin maailmas kestab ainult teatud aeg. 

AI-revolutsioon on juba mõnda aega hoogu kogunud ning võib märgata, et tehisaru andmetöötlusel põhinevad mõjutused on kanda kinnitanud mitmetes valdkondades. Seda ootamatum on kohata tehisaru kunsti valdkonnas, kus tegemist on õigupoolest kutsumata külalisega. 

“Fotografiska tahab tõstatada küsimusi ning „Pikseldatud unistused“ on ellu kutsutud eelkõige arutelude algatamiseks. Pealtnäha lihtsa ja kergelt kaasahaarava meelelahutuse tagant kerkib esile küsimusi – kas tehisaru arenedes hakkab kunsti väärtus kahanema või hoopis kasvama? Kas tehiskultuur võiks hakata publikule autoriloomingust rohkem meeldima? Kui palju me oma oskustest, võimetest ja arengupotentsiaalist ohverdame, kui laseme tehisintellektil järjest enam meie eest mõelda ja teha?”, kommenteerib näituse tekkelugu Fotografiska brändjuht Jorven Viilik.

Näitus on osa Fotografiska ja Kaubamaja koostööst tänavu kevadhooajal. Koostöö raames sündis Kaubamaja kevadine visuaal, samuti kõnealune tehisintellektist mõjutatud interaktiivne näitus ja üheskoos Ma+Ke Lab’iga ka tehisintellekti poolt loodud riideesemed, mis tänasest Fotografiska poes ka müügil.

Ühisloome näitusele, kus igaüks saab oma pildi Fotografiska seintele saata, saab panustada aadressil fotografiska.ee/ai/.

Näitus on Fotografiska kohviku ja restorani seintel avatud 15. maini. Olgu lisatud, et tänaseks on pilte saatnud pea tuhat inimest.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.