Täna, 24. novembri õhtul avab Fotografiska elava legendi, Prantsuse moefotograafi, Sarah Mooni suurejoonelise näituse “At the still point”. Dior, Louis Vuitton, Chanel – need on vaid mõned nimed moemaailma tippudest, kellega fotograaf on koostööd teinud. Mooni ebatavalised, unenäolised fotod vastanduvad täielikult tavapärastele moefotodele. Näitusel „Püsipunktis“ eksponeerib Sarah Moon oma pika loometee jooksul valminud fotosid (pea 260 teost), filme ja raamatuid. Avamisel on kohal ka 81-aastase kunstnik ise.

Haute couture modellina alustanud prantsuse fotograaf Sarah Moon mõistis kiirelt, et tema õige koht asub teisel pool kaamerat – pildistaja rollis. Mooni looming kujundab visuaalset maailma, mis on koheselt äratuntav kui tema oma – nagu mõnes loos, liiguvad tegelased läbi aja, mis on tõstetud kõrgemale meile tavapärasest. Tunnet, et ollakse osa süžeest, võimendavad veelgi tema tööde kirjanduslikud ja kinematograafilised viited.

Sarah Mooni moefotod mõjuvad värskendavalt kõigile, kes on harjunud nägema läikivaid ajakirjakaasi täiuslikult kadreeritud, töödeldud ja sätitud modellidega, kujutades endas midagi hoopis täiesti vastupidist. Tema fotod on salapärased, tundmatud ja hägused muinasjutud, kus vorm, tonaalsus ja ilu on segatud improvisatsioonilise ja peaaegu delikaatse intensiivsusega. Kummituslik ja unenäoline versioon reaalsusest,  müstilised ja juhuslikud teemad võimaldavad vaatajal näha maailma uues ja erakordses valguses – need on fotod, kus veider ja ebatavaline seisab vastamisi tavalise reaalsusega.

“On suur privileeg pakkuda meie publikule Sarah Mooni loomingu väljapanekut Fotografiska Tallinnas,” räägib Fotografiska Tallinn näituste juht Maarja Loorents. “Sarah Mooni ümber on palju, mis on seletamatu ja müstiline, just sellisena mõjub ka tema isiksus. Olles kogenud, kui palju inimesi teda Pariisi tänavatel ära tunneb ja tema autogrammi küsib – on uhke tunne olla ühe erilise ajajärgu tunnistajateks fotokunsti ajaloos.”

Sarah Mooni näitus “At the still point” jääb Fotografiskas avatuks 16. aprillini 2023.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.