Foto: BRUNO 2020 nominent – joogiklaas Egg
Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursile esitati kokku 235 tööd. Suureks üllatajaks oli Teenusedisaini kategooria, kus paistis positiivselt silma teenusedisaini kaasamine äriarendusse terviklike teenusekontseptsioonide loomisel ja rakendamisel. Samuti võib täheldada tõusvat trendi teenusedisaini kasutamisel avalikus sektoris, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas.
Geroli Peedu, Teenusedisaini žürii esimees, kommenteerib selleaastaseid Teenusedisaini kategooriasse pürgijaid järgmiselt: “Esitatud tööde suur hulk näitab, et teenusedisain on leidnud oma koha Eesti disainimaastikul ning viimastel aastatel on selle rakendmine edenenud jõudsalt, nii äriarenduses kui avaliku sektori innovatsioonis. Hea on ka tõdeda, et esmakordselt näeme eksperimendipõhiste disainimeetodite rakendamist avalikus sektoris, sooviga katsetada uutmoodi teenuse toimimist “live” keskkonnas – see võiks julgustada ka teisi teenuse-arendajaid rohkem ekperimenteerima ja agiilselt lähenema teenusearendusele,” lisab Peedu.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi juhataja, Kai Lobjakase sõnul on tal eelkõige hea meel uute Disainiauhindade kategooriate üle (Disainimuutja, Aasta Disainitegu), mis annavad kinnitust Eesti disainivälja laienemisest ning avavad võimaluse disainis peituva potentsiaali rakendamisest kohalikus kontekstis senisest laiemalt rääkida ning seda juba täna olemasolevate, küll väheste kuid heade näidete varal. ‘‘Hea on näha koostööd avaliku sektoriga – selle fookuse kaudu saab disaini mõjuväli märkmisväärselt laieneda. Uued initsiatiivid, algatused ja eksperimendid, erinevate ekspertiiside kaasamisel kriitilise mõtlemise rakendamine ning seeläbi võimaluste loomine ja võimalike lahenduste katsetamine o n sama olulised kui suurepäraselt toimivad lahendused, ‘‘ rõhutab Lobjakas.
Kõikide EDA 2020 nominentidega saab tutvuda Eesti Disainiauhinnad 2020 kodulehel: eestidisainiauhinnad.ee/uudised/eda-2020-nominendid.
Arvestades praeguseid turbulentseid aegu, siis sel aastal toimub Eesti Disainiauhinnad 2020 jagamine 18. septembril hübriidsündmusena, kus ühendatakse auhindade jagamiseks virtuaalne ja füüsiline ruum. Kes soovib, saab vaadata auhindade jagamist kodus diivanil, büroos või stuudios, aga Disainiöö raames on kõik huvilised oodatud ka 18. septembri õhtul Põhjala angaaridesse Eesti Disainiauhinnad 2020 ühisvaatamisele, kus on võimalik tutvuda ka BRUNO näitusega.
Eesti Disainiauhinnad 2020 kõiki võidutöid saab näha Viru Keskuse aatriumis 21. septembrist 5. oktoobrini. Erinevalt varasematest aastatest, rändab näitus edasi ka Võrru, Tartusse, Pärnusse ja Narva. 14.-17. septembril toimuvad disaineritele ka erialased seminarid ja workshop’id, mida viivad läbi vastava valdkonna tipptasemel spetsialistid.
„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“
Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.
Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.
„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.
Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.
Kui UPMADE IN.EE näitus tõi Toronto publiku ette ligi 40 Eesti disaineri tööd, siis fotosessiooniks kureeriti sellest eraldi moeseeria, kus kohtuvad rõivad, ehted, kudumid, jalanõud ja aksessuaarid. Kaamera ette jõudsid kodumaised disainerbrändid CAROLXOTT, Tijn Nelemans, Oksana Tandit, Reet Aus, Studio Luks, Karlotta Design, Studio Annreal, Lentsius, Liina Viira, Eve Hanson Design, Anneli Tammik Jewellery, Piret Loog, Miurio, Kirill Safonov ja Nons Barefoot.
Torontos kohapeal valminud fotoseeria ei olnud tavapärane stuudiovõte – pildistamine toimus publiku ees osana Circular Threads programmist, kus moe kõrval räägiti ringdisainist, tekstiilijäätmetest ja moetööstuse võimalustest vähendada sõltuvust pidevast uute esemete tootmisest.
Zelaya fotodel saavad eri käekirjaga Eesti disainerite tööd ühise rahvusvahelise moeseeria vormi ning näitavad, kui erinevalt võib tänapäeval kestlikku moodi tõlgendada – rekonstrueeritud rõivastest ja upcycling’ust kuni ehete, aksessuaaride ja eksperimentaalsemate siluettideni.
Toronto ei jää fotode ainsaks peatuspaigaks. Circular Threads moeseeria jõuab sügisel Eestisse ning seda esitletakse 28. septembrist 4. oktoobrini toimuva Disainiöö 2026 festivali raames.
Vaata Mauricio Zelaya Torontos jäädvustatud moeseeriat galeriist!
