Täna teatasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös kodumaise moeagentuuriga fashionavant ning Euroopa juhtiva moeagentuuriga Fashion Scout, et on korraldamas Eesti disaineritele mõeldud koolitusprogrammi „International Accelerator Programme – Empowering Estonian Fashion Designers“. Portail võttis kätte ning uuris lähemalt, millega tegu – seda nii fashionavantilt kui Fashion Scouti asutajatelt Martyn Robertsilt ja Biljana Poposka-Robertsilt.

“Oleme juba mõnda aega mõtteid mõlgutanud, kuidas tuua rahvusvahelise moeäri teadmised Eesti disaineriteni,” sõnab fashionavanti kaasasutaja Piret Rätsep. “Kuue aasta jooksul oleme koostööd teinud paljude Eesti moebrändidega ning ikka ja jälle toovad nad peamise kitsaskohana välja just moevaldkonna äriliste teadmiste puudumise ning oskuse, kuidas saavutada rahvusvahelist edu. Tänu EASile ja Fashion Scoutile avanes suurepärane võimalus algatada Eestis rahvusvaheline koolitusprogramm, mis keskendub just moevaldkonna eripärale ning aitab brändi ette valmistada kasvuks ning moemaastikul konkurentsis püsimiseks. Fashion Scouti näol on tegemist maailma ühe juhtivama moeplatvormiga alustavatele disaineritele ning nende ligi 20-tegutsemisaasta jooksul on aidatud rahvusvahelise eduni nii mitmedki brändid ning läbi viinud palju edukaid koolitus- ja mentorprogramme erinevates riikides. Meie eelnev positiivne koostöö Fashion Scoutiga ning Martyni ja Bilijana suur kogemus olid määravaks, miks teha antud koolitusprojekt just koostöös nendega.” Piret lisab, et Fashion Scouti eestvedajate Martyni ja Biljana näol on tegemist kirglike moeentusiastide ja moevaldkonna ekspertidega, kes on võtnud oma südameasjaks aidata just alustavaid suure potentsiaaliga disainereid üle maailma. “Meil on tõesti suur au ja rõõm nendega koostööd teha ning Eesti disainereid ülejäänud maailmale tutvustada,” lisab ta.

Edasi jätkub intervjuu Fashion Scouti asutajate Martyn Robertsi ja Biljana Poposka-Robertsiga ning seda inglise keeles, sest me ei soovi kunagi, et Portaili lehel midagi tõlkes kaduma läheks. 

Martyn, Biljana, as this is Portail’s first interview with Fashion Scout, I have to ask – how did Fashion Scout come about?

Martyn: During my career in Fashion PR, I realised that emerging designers were struggling to find a professional platform to showcase their collections and provide them with support and advice to build their businesses. Addressing this gap in the market I set-up my first project in a historic London carpark, which attracted international designers as well as hugely reputable audience from the industry and media. The success of this first season proved there was a hunger for the creation of a bigger platform. In 2006 Fashion Scout was born and has showcased over 1,000 designers to date, with many growing into internationally recognised businesses.

What is the shortest way to describe what Fashion Scout is today?

Global platform empowering the future of fashion 

What do you consider Fashion Scout’s biggest strength? 

Our wealth of experience and international recognition with the ability to provide crucial steppingstones for emerging design talents. 

From London to Paris, Ukraine and China… How do you manage it all?

Vision, passion, perseverance and lots and lots and lots of hard work!

What area is the most exciting for you at the moment – perhaps you can name countries, fashion weeks, designers that have caught your and Fashion Scout’s eye?

We recently launched Fashion Scout China which is super exciting for us. Over the years we have launched many designers from China who are now globally recognised designers, such as Angel Chan, Xiao Li, Masha Ma and we have an eye on number of emerging designers from that region.

We are also keeping an eye on the designers from Africa, Lagos Fashion Week is producing some great new designers, and of course we always have our eye on Europe – we love what Triinu Pungits and Kristel Kuslapuu from Estonia are doing, and can’t wait to be inspired by some of the new designers applying for this programme. 

How much do you know about the Estonian fashion scene? Any designers you keep an eye on?

The Estonian fashion scene has been on our radar for some time now and we regularly keep an eye on the new and upcoming designers that are springing out and flourishing. 

Martyn: Well for those who know me, I have a passion for big hats, so I do love GUILD.   And designers Kristel Kuslapuu and Triinu Pungits have won awards at Fashion Scout – both are winners of Fashion Scout’s acclaimed “Ones To Watch” award.

In collaboration with fashionavant you are launching – for the first time – “International Accelerator Programme” in Estonia. Tell us a bit about this program.

We have worked with fashionavant team a number of times over the years with great success and we are excited about this new collaboration. Building on Fashion Scout’s extensive track record in mentoring and business accelerator programmes, for this project, together with fashionavant, we worked to create a programme that would be suitable for the Estonian emerging designers, addressing market needs. 

The programme will offer eight 1,5 hour long highly informative and practical sessions by international industry experts. These experts have all had over 10 years’ experience in their respective field and have delivered session for us all over the world. The topics will cover areas that are essential for business development and growth such as financial planning, market research and trend forecasting, branding, pricing strategy, range planning, sales, marketing, and case studies. Not only do these sessions educate and inform they also provide much needed steppingstone into the international market and preparedness for it. 

We are just coming out of a pandemic. What did you learn this past year and what do you think will be changed for good, fashion-wise?

Billie: I cannot say how many times we used the word “pivoting” in the past year – for us this word represents this crazy year we have had in a positive way. As we had to change and re-think the way we normally do things we learnt that adaptability is absolutely crucial to one’s success. We also learnt to slow-down, make most of the power of “local” both in design, community, and even shopping and communicate in different ways which is equally as powerful. Whilst it was challenging and our industry suffered we were also proud of the projects our team achieved, making the most of technology and power of our international networks. 

Martyn: I feel that many practices we learnt over the pandemic are here to stay. The designers are producing less but of better quality. They will continue to build more personal relationships with their customers and also spend more time on continual development, exploring different avenues from manufacturing, fabrics, sustainability to positive social, divers and eco practices. 

Hopefully things will eventually get more back to normal by fall. What will this upcoming season bring for you and Fashion Scout – events, fashion shows, travels?

We can’t wait for physical events to fully start again, but we predict that September will be a slow burner in UK as the government and people are still cautious and there are many uncertainties. Many of the digital learnings from the past year will be here to stay and will be integrated into our offerings. We are planning a series of hybrid physical and digital events which will be a great start to shake-up new beginnings post pandemic.

And lastly. What do you feel are 5 things that fashion designers or brands need to have today to make it big internationally?

1. Have a clear brand identity and know what your USPs are.
2. Be aware of your positioning and pricing and how this will impact on your move into new markets. 
3. Research and follow the markets you want to go into. See what is selling in your favourite international stores, check prices, check the brands, follow. 
4. Make sure you are fully ready for sales including range planning, a cohesive pricing strategy and all the materials needed for international sales 
5. Finally, when you have the opportunity to showcase internationally don’t forget to plan your PR and marketing strategy, both international and local. Connect and communicate and build a community around you.

And now, some rapid fire questions – because, why not:

Favourite restaurant in London?

Martyn: I love discovering new and exciting street food – going to Spitalfields Market, Brockley Market, Brick Lane and Box Park and uncovering new tastes and combinations.

Billie: Gunpowder – a modern Indian restaurant, in Spitalfields.

What brings a smile to your face?

Martyn: Scouting new talent and helping them achieve their dreams.

Billie: My family and sunshine.

Best career advice you’ve ever gotten?

Martyn: Follow your vision and never give up!

Billie: Believe in yourself and your talents!

Last thing you binge-watched?

Martyn: Lupin.

Billie: The Queen’s Gambit.

Last thing that made you laugh to tears?

Martyn: My eight year old son and his friends dancing to Nirvana!

Billie: Learning to paddle board on a choppy sea and falling off 100’s of times.

Tingimused ja ankeedi „International Accelerator Programme – Empowering Estonian Fashion Designers“ koolitusprogrammis osalemiseks leiab SIIT. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

2005. aastal Budapestist alguse saanud Nanushka on viimastel aastatel tõusnud üheks rahvusvahelise moemaailma silmapaistvamaks tegijaks – seda tänu nii esteetiliselt kaunile disainile kui ka eetilisele ja läbipaistvale tegutsemisele.

Nanushka brändi süda ja hing on Sandra Sándor – disainer, kelle isiklik stiilitunnetus ja arusaam moest on algusest peale kujundanud Nanushka ainulaadset käekirjat. Tema eestvedamisel on Nanushka kujunenud mitte ainult rahvusvaheliselt tunnustatud moemajaks, mis meisterlikult ühendab kaasaegse minimalismi ja funktsionaalse elegantsi, vaid ka populaarseks valikuks neile, kes peavad oluliseks jätkusuutlikkust, kohalikku tootmist ja kestlike valikuid.

Selle valguses, võib tulla üllatusena, et jätkusuutlikkus polnud brändi asutamisel selle esmane põhimõte. Kui algusaastatel oli asutaja jaoks palju olulisem luua ilu ilma kompromissideta, siis tänaseks on just jätkusuutlikkusest saanud Nanushka keskne väärtus. Moemaanide seas vaat et kultuslikuks saanud „võipehme“ vegan-nahk on tõestus brändi soovist pakkuda eetilisemat alternatiivi ehtsale nahale. Lisaks sellele valmivad kollektsioonid üha enam taaskasutatud ja jälgitava päritoluga materjalidest, sealhulgas Nanushka enda laojääkidest. Samal ajal arendab bränd ka omaenda materjale, et vähendada sõltuvust teistest tootjatest. 

Seega, Nanushka jaoks tähendab jätkusuutlikkus pidevat liikumist paremate valikute poole – kompromissitu esteetika kõrval. Sandra Sándor jagab rõõmuga, kuidas see on kujundanud nii tema enda kui ka tema brändi teekonda.

Sandra, mis inspireeris sind looma oma moebrändi?

Ma õppisin moedisaini Londonis ja pärast lõpetamist tundsin tugevat soovi luua oma kollektsioon ja alustada isikliku moemärgiga. Otsustasin mitte liituda mõne suure moemajaga, vaid naasta Budapesti – ja just nii sündis 2005. aastal Nanushka. Mul oli väga vedanud, et sain suure osa oma noorusest veeta ema lastemoe äri keskel – seetõttu ei tundunud moevaldkonnas iseseisvalt alustamine liiga hirmutav. Ema oli mulle tohutuks toeks ateljee käivitamisel – tänu tema sidemetele rätsepate, kohalike käsitööliste ja tarnijatega sai kõik hoo sisse. Olen talle selle hindamatu abi eest ääretult tänulik. Tagantjärele vaadates oli see kindlasti julge otsus, eriti arvestades, et otsustasin moebrändi üles ehitada väljaspool suuri Euroopa moepealinnu.

Kas sa mäletad esimest rõivast, mille Nanushka nime all disainisid?

Ma ei mäleta täpselt, milline oli see rõivaese, kuid mäletan, et minu esimene kollektsioon oli inspireeritud Bauhausi liikumisest ja ühest nende olulisemast põhimõttest – „vorm järgib funktsiooni“. Sellest saigi üks Nanushka põhiväärtustest ja minu jaoks oluline disainiprintsiip. Algusest peale on mulle olnud tähtis luua rõivaid, mis pole mitte ainult ilusad, vaid ka funktsionaalsed ja mugavad. Rõivad peaksid kandjat tõstma, mitte piirama – usun, et inimene näeb kõige kaunim ja enesekindlam välja siis, kui tal on mugav olla.

Kui peaksid kirjeldama Nanushka naist (või meest) kolme sõnaga, siis millised need oleksid?

Nad on uudishimulikud, teadlikud ja kaasaegsed.

Moemaailm on pidevas muutumises – kas tunned vahel survet selle tempoga kaasas käia ?

Minu disainikeel peegeldab eluviisi, mida juhivad intuitsioon ja oskus näha ilu ebatäiuslikkuses. Ma ei tunne vajadust joosta trendide sabas ega luua midagi pelgalt seetõttu, et see on hetkel moes. Nanushka eesmärk on luua elegantne ja kaasaegne garderoob, mis põhineb teadlikult kujundatud esteetikal. Me ühendame puhta disaini ja teadliku loovuse, pakkudes peenetundelist ja läbimõeldud lähenemist, mida inspireerivad rännakud, innovatsioon ja austus traditsioonide vastu.

Kuidas sünnib üks Nanushka kollektsioon – kust algab idee ja kuidas saab sellest kangas ja vorm?

Kollektsiooni loomise juures on imeline see, et inspiratsiooni võib ammutada sõna otseses mõttes kõikjalt. See võib alguse saada hoone arhitektuurist, mõnest raamatu või filmi karakterist või ka millestki nii lihtsast nagu jalutuskäik looduses koos isaga – just nii sündis meie pre-fall 2025 kollektsioon „Stop to Smell the Roses“. Inspiratsioon on kõikjal meie ümber. Tõeline maagia peitub aga selles, kuidas üks tunne muudetakse millekski füüsiliseks – läbi värvide, tekstuuride ja kontuuride. Minu jaoks on suurim tähendus selles, kui ideest saab midagi, mida saab kanda, puudutada ja kogeda. Just see annabki minu tööle nii sügava mõtte.

Nanushka on nüüd jõudnud ka Eestisse. Kas sinu arvates on Kesk-Euroopa ja Balti disainil ühine esteetiline või kultuuriline tunnetus?

Jah, Kesk-Euroopa ja Balti disaini seob sageli minimalistlik ja funktsionaalne esteetika, mis tugineb sügavale looduse, käsitöö ja pärandi väärtustamisele. Meid ühendab vaikne elegants ja mõtestatus.

Mida võivad Eesti moesõbrad oodata Nanushka tänavusest sügiskollektsioonist?

Sügis-talv 2025 kollektsioon on austusavaldus Nanushka naise arenguloole – talle, kes on koos minuga ja meie brändi kogukonnaga aastate jooksul kasvanud ja küpsenud. Inspiratsiooni olen ammutanud nende naiste vaoshoitud, ent kindlast enesekindlusest – nad on eneseteadlikud, tugevad ja valmis astuma oma elu järgmisesse peatükki.

Kas on mõni konkreetne rõivaese sügiskollektsioonist, mis sind isiklikult kõige rohkem kõnetab?

Mind paelub väga see, kuidas paper jersey’d on hakanud kujundama rätsepatööd – luues enesekindlaid ja iseloomuga vorme. Tugevad õlad ja hoolikalt viimistletud ülerõivad toovad tähelepanu klassikalistele vormidele, ja mulle meeldib, kuidas need rõivad tasakaalustavad teineteist – sportlik kohtub elegantsiga, käsitöö kohtub kaasajaga. See kollektsioon tundub olevat ehe kokkuvõte kõigest sellest, mille eest Nanushka seisab.

Nanushka tähistab sel aastal oma 20. sünnipäeva. Tagasi vaadates – milline hetk või otsus muutis sinu arvates brändi jaoks kõike?

Aastate jooksul on olnud palju erakordseid hetki – mõni neist isiklikum, mõni aga oluline verstapost brändi teekonnal. Kõigi nende hetkede nägemine ühes ajajoonel, mille panime kokku 20. aastapäeva tähistamiseks, on olnud väga liigutav. Endiselt on suur väljakutse saavutada edu väljaspool Lääne-Euroopa moekeskusi, kuid Nanushka on tõestanud, et see on võimalik – ja see teeb mind tõeliselt uhkeks. On olnud rõõm näha, kuidas Budapest on meie kaudu rahvusvahelisel moekaardil koha leidnud ja kuidas inimesed seostavad Nanushkat minu kodulinnaga. Selleks on kulunud väga palju aastaid tööd ja pühendumist, aga ma olen alati meisse uskunud!

Nanushka sügiskollektsioon ootab avastamist Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas ja veebipoes kaubamaja.ee. 

Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2025. aasta sügisnumbris.

Kolm aastat tagasi kutsus festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga ellu Tallinna laste jazzifestivali Kräsh, mis toimub tänavu 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Nii Kräshi kui Jazzkaare pikaaegne turundusjuht Eva Saar ütleb, et lastele oli oma muusikafestivali vaja eelkõige selleks, et neid varakult muusika juurde tuua ja Eesti kontserdipublikut noorena hoida.

Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?

Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.

Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.

Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?

Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.

Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.

Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?

Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.

Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).

Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt? 

Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut —  süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse! 

Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas? 

Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.

Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt!