Täna teatasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös kodumaise moeagentuuriga fashionavant ning Euroopa juhtiva moeagentuuriga Fashion Scout, et on korraldamas Eesti disaineritele mõeldud koolitusprogrammi „International Accelerator Programme – Empowering Estonian Fashion Designers“. Portail võttis kätte ning uuris lähemalt, millega tegu – seda nii fashionavantilt kui Fashion Scouti asutajatelt Martyn Robertsilt ja Biljana Poposka-Robertsilt.

“Oleme juba mõnda aega mõtteid mõlgutanud, kuidas tuua rahvusvahelise moeäri teadmised Eesti disaineriteni,” sõnab fashionavanti kaasasutaja Piret Rätsep. “Kuue aasta jooksul oleme koostööd teinud paljude Eesti moebrändidega ning ikka ja jälle toovad nad peamise kitsaskohana välja just moevaldkonna äriliste teadmiste puudumise ning oskuse, kuidas saavutada rahvusvahelist edu. Tänu EASile ja Fashion Scoutile avanes suurepärane võimalus algatada Eestis rahvusvaheline koolitusprogramm, mis keskendub just moevaldkonna eripärale ning aitab brändi ette valmistada kasvuks ning moemaastikul konkurentsis püsimiseks. Fashion Scouti näol on tegemist maailma ühe juhtivama moeplatvormiga alustavatele disaineritele ning nende ligi 20-tegutsemisaasta jooksul on aidatud rahvusvahelise eduni nii mitmedki brändid ning läbi viinud palju edukaid koolitus- ja mentorprogramme erinevates riikides. Meie eelnev positiivne koostöö Fashion Scoutiga ning Martyni ja Bilijana suur kogemus olid määravaks, miks teha antud koolitusprojekt just koostöös nendega.” Piret lisab, et Fashion Scouti eestvedajate Martyni ja Biljana näol on tegemist kirglike moeentusiastide ja moevaldkonna ekspertidega, kes on võtnud oma südameasjaks aidata just alustavaid suure potentsiaaliga disainereid üle maailma. “Meil on tõesti suur au ja rõõm nendega koostööd teha ning Eesti disainereid ülejäänud maailmale tutvustada,” lisab ta.

Edasi jätkub intervjuu Fashion Scouti asutajate Martyn Robertsi ja Biljana Poposka-Robertsiga ning seda inglise keeles, sest me ei soovi kunagi, et Portaili lehel midagi tõlkes kaduma läheks. 

Martyn, Biljana, as this is Portail’s first interview with Fashion Scout, I have to ask – how did Fashion Scout come about?

Martyn: During my career in Fashion PR, I realised that emerging designers were struggling to find a professional platform to showcase their collections and provide them with support and advice to build their businesses. Addressing this gap in the market I set-up my first project in a historic London carpark, which attracted international designers as well as hugely reputable audience from the industry and media. The success of this first season proved there was a hunger for the creation of a bigger platform. In 2006 Fashion Scout was born and has showcased over 1,000 designers to date, with many growing into internationally recognised businesses.

What is the shortest way to describe what Fashion Scout is today?

Global platform empowering the future of fashion 

What do you consider Fashion Scout’s biggest strength? 

Our wealth of experience and international recognition with the ability to provide crucial steppingstones for emerging design talents. 

From London to Paris, Ukraine and China… How do you manage it all?

Vision, passion, perseverance and lots and lots and lots of hard work!

What area is the most exciting for you at the moment – perhaps you can name countries, fashion weeks, designers that have caught your and Fashion Scout’s eye?

We recently launched Fashion Scout China which is super exciting for us. Over the years we have launched many designers from China who are now globally recognised designers, such as Angel Chan, Xiao Li, Masha Ma and we have an eye on number of emerging designers from that region.

We are also keeping an eye on the designers from Africa, Lagos Fashion Week is producing some great new designers, and of course we always have our eye on Europe – we love what Triinu Pungits and Kristel Kuslapuu from Estonia are doing, and can’t wait to be inspired by some of the new designers applying for this programme. 

How much do you know about the Estonian fashion scene? Any designers you keep an eye on?

The Estonian fashion scene has been on our radar for some time now and we regularly keep an eye on the new and upcoming designers that are springing out and flourishing. 

Martyn: Well for those who know me, I have a passion for big hats, so I do love GUILD.   And designers Kristel Kuslapuu and Triinu Pungits have won awards at Fashion Scout – both are winners of Fashion Scout’s acclaimed “Ones To Watch” award.

In collaboration with fashionavant you are launching – for the first time – “International Accelerator Programme” in Estonia. Tell us a bit about this program.

We have worked with fashionavant team a number of times over the years with great success and we are excited about this new collaboration. Building on Fashion Scout’s extensive track record in mentoring and business accelerator programmes, for this project, together with fashionavant, we worked to create a programme that would be suitable for the Estonian emerging designers, addressing market needs. 

The programme will offer eight 1,5 hour long highly informative and practical sessions by international industry experts. These experts have all had over 10 years’ experience in their respective field and have delivered session for us all over the world. The topics will cover areas that are essential for business development and growth such as financial planning, market research and trend forecasting, branding, pricing strategy, range planning, sales, marketing, and case studies. Not only do these sessions educate and inform they also provide much needed steppingstone into the international market and preparedness for it. 

We are just coming out of a pandemic. What did you learn this past year and what do you think will be changed for good, fashion-wise?

Billie: I cannot say how many times we used the word “pivoting” in the past year – for us this word represents this crazy year we have had in a positive way. As we had to change and re-think the way we normally do things we learnt that adaptability is absolutely crucial to one’s success. We also learnt to slow-down, make most of the power of “local” both in design, community, and even shopping and communicate in different ways which is equally as powerful. Whilst it was challenging and our industry suffered we were also proud of the projects our team achieved, making the most of technology and power of our international networks. 

Martyn: I feel that many practices we learnt over the pandemic are here to stay. The designers are producing less but of better quality. They will continue to build more personal relationships with their customers and also spend more time on continual development, exploring different avenues from manufacturing, fabrics, sustainability to positive social, divers and eco practices. 

Hopefully things will eventually get more back to normal by fall. What will this upcoming season bring for you and Fashion Scout – events, fashion shows, travels?

We can’t wait for physical events to fully start again, but we predict that September will be a slow burner in UK as the government and people are still cautious and there are many uncertainties. Many of the digital learnings from the past year will be here to stay and will be integrated into our offerings. We are planning a series of hybrid physical and digital events which will be a great start to shake-up new beginnings post pandemic.

And lastly. What do you feel are 5 things that fashion designers or brands need to have today to make it big internationally?

1. Have a clear brand identity and know what your USPs are.
2. Be aware of your positioning and pricing and how this will impact on your move into new markets. 
3. Research and follow the markets you want to go into. See what is selling in your favourite international stores, check prices, check the brands, follow. 
4. Make sure you are fully ready for sales including range planning, a cohesive pricing strategy and all the materials needed for international sales 
5. Finally, when you have the opportunity to showcase internationally don’t forget to plan your PR and marketing strategy, both international and local. Connect and communicate and build a community around you.

And now, some rapid fire questions – because, why not:

Favourite restaurant in London?

Martyn: I love discovering new and exciting street food – going to Spitalfields Market, Brockley Market, Brick Lane and Box Park and uncovering new tastes and combinations.

Billie: Gunpowder – a modern Indian restaurant, in Spitalfields.

What brings a smile to your face?

Martyn: Scouting new talent and helping them achieve their dreams.

Billie: My family and sunshine.

Best career advice you’ve ever gotten?

Martyn: Follow your vision and never give up!

Billie: Believe in yourself and your talents!

Last thing you binge-watched?

Martyn: Lupin.

Billie: The Queen’s Gambit.

Last thing that made you laugh to tears?

Martyn: My eight year old son and his friends dancing to Nirvana!

Billie: Learning to paddle board on a choppy sea and falling off 100’s of times.

Tingimused ja ankeedi „International Accelerator Programme – Empowering Estonian Fashion Designers“ koolitusprogrammis osalemiseks leiab SIIT. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kolm aastat tagasi kutsus festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga ellu Tallinna laste jazzifestivali Kräsh, mis toimub tänavu 1.–2. juunil Eesti Noorsooteatris. Nii Kräshi kui Jazzkaare pikaaegne turundusjuht Eva Saar ütleb, et lastele oli oma muusikafestivali vaja eelkõige selleks, et neid varakult muusika juurde tuua ja Eesti kontserdipublikut noorena hoida.

Eva, olid üks eestvedajatest, kelle käe all Jazzkaare kontoris Kräsh hakkas sündima. Kui keegi küsib sinult, miks on vaja lastele eraldi jazzifestivali, siis kuidas vastad?

Laste jazzifestival oli Jazzkaare pikaaegne unistus. Oleme Jazzkaare perekontserte korraldanud aastast 2012 ja seda tehes nägime, kui tänulik on publik spetsiaalselt lastele loodud programmi eest. Lisaks on need kontserdid toonud alati nii palju rõõmu osalejatele, muusikutele kui ka korraldajatele. Tundsime ka vastutust, et meid nakatanud jazzipisik leviks ka lastele ja noori rütmimuusikast õppureid jaguks, sest nii läheb ka tulevikus jazzivaldkonnal Eestis hästi. Samas tahtsime lisaks kontsertidele pakkuda lastele nii palju enamat ja seda kõike teadlikult lastele loodud keskkonnas, mis toetab ja innustab neid veel rohkem muusikaga tegelema. Seda kõike me aga kevadise Jazzkaare raames pakkuda ei saanud.

Nii oligi Tallinna laste jazzifestival Kräsh ühe pikaaegse unistuse täitumine. Ja mitte ainult meile, vaid noorele publikule suunatud jazziprogrammile mõtlesid ka Eesti Jazzliit, Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit, Philly Joe’s jazziklubi ja mitmed teised. Kui UNESCO muusikalinn Tallinn kutsus muusikalinna programmiks esitama uusi ideid, siis tuligi jazzivaldkonna ühisel istumisel valdkonnaülene äratundmine, et nüüd ongi aeg laste jazzifestivali idee teoks teha. Kogu valdkonna jaoks on oluline, et jazz oleks popp, publik püsiks noor ja uusi muusikuid kasvaks peale. Laste jazzifestival koos muusikalaagrite, spetsiaalse kontsertprogrammiga lastele, noorte endite esinemiste, erinevate töötubade, artistidega kohtumistega, jazziklubi ja stuudiote külastamisega ning palju muuga aitavad selleks kaasa. Ja kõik see areng saab teoks tänu UNESCO muusikalinn Tallinnale.

Kräsh toimub sel aastal juba kolmandat korda. Mis olid põhilised eesmärgid, kui Kräshi planeerima hakkasite ja kas tänaseks tundub, et need on ka täitunud?

Tallinna laste jazzifestival Kräsh eesmärk on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste jazzmuusika juurde toomine. Festivali missiooniks on pakkuda lastele ja noortele kvaliteetset haridusprogrammi ning meelelahutust koos kaasalöömise ning esinemisvõimalustega ning läbi selle harida ja arendada noore publiku muusikalist silmaringi ja huvi jazzi vastu ning kasvatada uusi avatud meelega kultuuri- ja jazzisõpru.

Ja nüüd kolmandal aastal saame öelda, et publik on meid üles leidnud. Seda näitab see, et muusikalaagritesse kandideerimine on väga populaarne ja ka piletimüük festivalile läheb hästi. Sel aastal katsetame esimest korda koolidele suunatud muusikapäeva, ka see päev on juba täitunud osalemissoovidega. Meil on peale kasvamas juba mitusada jazzifänni ja ka noori korraldajaid, kes tahaksid tulevikus ka Jazzkaart või miks mitte ka mõnda teist festivali korraldama hakata. Lisaks rõõmustame väga, et Kräshi muusikalaager on aidanud üles leida neid noori, kes tundsid endas ära tõelise muusikaarmastuse ja on läinudki tänaseks MUBAsse rütmimuusikat õppima. Ja kui üks armastatud muusik ütles eelmisel Kräshil, et see on tema kõige lemmikum festival üldse ning need töötoad ja kontserdid pakuvad lisaks lastele ka täiskasvanutele (ja muusikutele endile) nii suurt ja sooja elamust, siis on see tõesti veel üks märk sellest, et teeme väga õiget asja.

Mil moel on Kräsh sind ennast üllatanud?

Kräsh on aidanud hoida Jazzkaare tiimi korraldajatena heas vomis ja julgustanud mugavustsoonist välja astuma. Kuigi meil on suur kogemus festivalide-kontsertide korraldamisel, siis üllatas, et ainult lastele suunatud programmi ja turunduse-kommunikatsiooni tegemine on palju keerulisem kui oskasime esialgu arvata. Samuti oli väljakutse täiesti uue asja käivitamine ja oma sihtrühma ülesleidmine. Õnneks saime endale appi kõige ägedama projektijuhi Maris Aljaste, kel on väga suur kogemus lastega tegutsemisel ja muusikaarmastuse jagamisel. Üheskoos oleme hakkama saanud südantsoojendava ettevõtmisega ning näeme nii selgelt, kuidas aitame muuta nende laste ja noorte tunnetust muusika suhtes positiivsemaks ning tuua neid muusika juurde.

Oleme seda festivali teinud koos lastega — küsinud lastelt tagasisidet juba korraldamisfaasis ja nende ettepanekute-soovidega arvestanud. Üks suurimaid üllatusi oli mulle laste eelistused artistide osas — vaieldamatu top 1 artist oli ka lastel ja noortel Anne Veski. Veel ei ole meil õnnestunud Annet Kräshile tuua, aga küll see unistus ka täitub. Samuti usaldasime laste ja noorte eelistusi nii festivali nime kui ka disaini osas. Ja jälle tasus noori usaldada, sest festivali Kräsh disain võitis aastal 2024 Eesti Muusikaettevõtluse Auhindadel aasta parima reklaami muustikasündmustele tiitli (disainer Viktor Gurov).

Millised on olnud sinu enda lemmikhetked Kräshi kahelt esimeselt festivalilt? 

Lemmikud on kohtumised laste-noortega, seda nii korraldusfaasis kui ka festivalil. Südames on hetked noorte õhtujuhtidega lava tagant festivali avasõnade harjutamisest ja üheskoos nende õnnestumise üle rõõmustades. Samuti näha nii lähedalt seda noort publikut —  süda avatud muusikale, võttes silmade särades avasüli vastu neile pakutava ja julgelt küsimas artistidelt seda, mis neil päriselt hingel on. Eriline hetk oli näha enda last rõõmustamas Kräshi festivalikülastuse üle, sellistel momentumil tunned, et meil on kõige ägedam töö üldse! 

Oled Jazzkaarega seotud juba üle kümne aasta, ürituste korraldamisega pikemaltki. Kuidas oled nende aastate jooksul tajunud publiku muutumist – kas järelkasv on olemas? 

Aastaid on Jazzkaare väliskülalised imestanud, kuidas Jazzkaare publik on nii noor. See on tõesti noorem kui jazzifestivalide publik mujal Euroopas. Loomulikult on Jazzkaar selleks teadlikult tööd teinud (lisaks perekontsertidele ka muud programmivalikud ja tegevused), aga mitte ainult, see on kogu Eesti jazzivaldkonna ühine panus, et jazzmuusika on Eestis populaarne ning jazzmuusikud hinnatud ja armastatud. Tundub, et aastatega läheb publik järjest avatumaks ning on valmis ka värskeid ja crazy’sid elamusi katsetama. Samas tahab publik kõige rohkem seda positiivset elamust, vaimuturgutust ning võimalust unustada igapäev ja sukelduda korraks emotsionaalselt kõrgemale, võttes selle elamuse endaga ka peale kontserti kaasa.

Tallinna laste jazzmuusikafestivali Kräsh, mille eesmärgiks on noore publiku harimine, noorte muusikute innustamine ja laste muusika juurde toomine, on ellu kutsunud festival Jazzkaar koostöös UNESCO Muusikalinn Tallinnaga. Sel aastal koosneb Kräsh kolmest osast – muusikalaagritest, avalikust festivalipäevast 1. juunil ning muusikapäevast 2. juunil, mis on suunatud koolidele. 1. juuni avalikul festivalipäeval on peaesinejateks Saara Pius kavaga „Pidu loomariigis“, Airi Liiva koos Laulupesa laululastega ning Puuluup koos Liisi Koiksoniga, lisaks toimuvad ka toredad töötoad näiteks Laura Põldvere ja Johan Randverega ning kohtumine Getter Jaaniga. Vaata kogu programmi ja leia piletid Kräshi kodulehelt! 

Laupäeval, 26. aprillil paneb Jazzkaare tihedale festivalinädalale võimsa punkti Anna Kaneelina. Anna Kaneelina debüütalbum ilmus kuus aastat tagasi ja tõi neli Eesti Muusikaauhindade tiitlit, sealhulgas aasta albumi ja aasta naisartisti tiitli. Nüüd on ta laval, et tuua kuulajateni oma värske looming – ja sellest Portail temaga vestleski.

Anna, loodan, et nõustud, kui ütlen, et Jazzkaar esindab alati midagi erilist – mida tähendab see festival sinu jaoks isiklikult ja artistina?

Jazzkaar on minu elus alati olulist rolli mänginud. Esiteks kuulajana ning muusikafännina – eriti, kui mõelda tagasi ajale, mil ma alles lauljakarjäärist ja muusikaõpingutest unistasin. Jazzkaar on mulle aja jooksul pakkunud tohutult inspiratsiooni, julgust unistada ning liikuda oma eesmärkide suunas. Artistina on festival andnud mulle hindamatuid esinemiskogemusi väga erinevate koosseisudega. Minu esimene ülesastumine Jazzkaarel oli koos Tõnu Naissoo kvartetiga. Ka Anna Kaneelina looming kõlas esimest korda just Jazzkaare festivalil.

Sind on kirjeldatud kui jõulisemat ja rokilikumat kui kunagi varem – millest see uus energia või suund tuleneb?

Selliseks kirjelduseks on andnud põhjust minu viimati ilmunud singel “Better Man”, mis tõepoolest nende märksõnadega haakub. Kui uus muusika ennast ilmutama hakkas, kuulasin väga palju 90ndate grunge’i. See on kindlasti mu suunamuutust mõjutanud. Samuti oli mul tunne, et viimased aastad on jätnud mu sisse palju lõpuni lahendamata teemasid, mida soovisin füüsilisemalt ja jõulisemalt endast välja elada. Selline muusika annab mulle selleks parema võimaluse.

Su muusika puudutab sageli armastuse, muutumise ja sisemiste varjude teemasid – millised mõtted või tunded on su värske loomingu keskmes?

Uue muusika keskmes on suuresti enda positsioneerimine praegusel keerulisel ja äreval ajal. Kõikjal on palju ebakindlust ning ka hirmu. Ka mina ei ole nendest teemadest puutumata – nii ühiskondlikul kui ka isiklikul tasandil. Tunnen muret ja olen kriitiline, kuid kindlasti ei positsioneeri ma ennast tekstides kuidagi teiste suunas näpuganäitajana – “be a better woman” kõlab esmajoones ikka mulle endale. Muutuste temaatika on samuti esindatud, sest see on midagi, milles ma inimesena ennast alati leian.

Sinu vokaalid ulatuvad sosinatest karjeteni – kuidas sa oma häält ja selle dünaamikat laval usaldad või juhtida püüad?

Tee iseenda hääle leidmiseks ja usaldamiseks on olnud käänuline ja pikk. Alles enda kirjutatud laule lauldes hakkas see pilt selginema ning sain aimu, milleks mu hääl üldse suuteline on. Kõige suuremaks õpetajaks on olnud enda muusika esitamine, laval enda emotsioonidega toimetulemine ja seejärel usaldamine, et need emotsioonid juhatavad häält ning viivad seda õigesse suunda. Õpingute ajal olin väga lukus – mõistus kontrollis kõike liialt, nii et hääl oli pidevalt justkui sordiini all ja kurgus kinni. Nüüd, kui hirm eksida on väiksem, juhtub ka rohkem ootamatusi, millest kasvavad välja uued teadmised iseenda kohta.

Kui mõelda tagasi su debüütalbumile ja sellele, kus sa nüüd oled – milline sisemine või loominguline muutus on olnud sinu jaoks kõige tähendusrikkam?

Esimese albumi puhul oli palju katsetamist ja avastamist – seal oli palju juhuslikku, mis sel hetkel mind väga võlus. Praegu olen jõudnud suurema selguseni selles osas, mida ja kuidas ma enda muusikas väljendada soovin, ning kogu protsess on teadlikum. Tähendusrikkaim on vast see, et olen jõudnud suurema eneseusalduseni.

Mida sa loodad, et kuulaja Jazzkaarel sinu kontserdilt kaasa võtab?

Ma loodan, et minu kontsert mõjub kuulajale, kui ammu oodatud kohtumine iseendaga. Loodan, et see valgustab südant ning annab lootust. Me kõik oleme nii erinevaid, kuid samas ühendavad meid inimeseks olemise tuumtunded nagu armastus, lootus, igatsus, lein… Minu jaoks on oluline luua ühendus ja olla nendes tunnetes kollektiivselt koos.

Millest sa hetkel ise kõige rohkem unistad – muusikas või elus üldiselt?

Minu unistused on hetkel väga maised ja lähtuvad sellest, mis minu “päris” elus kõige suurema kaaluga on – minu lapsed ja nende heaolu. Unistan koolisüsteemist, mis suudaks paremini arvestada laste eripäradega – nii tugevuste kui ka nõrkustega – ja neid paremini toetada. Unistan, et see sama süsteem toetaks ka õpetajaid ning hoiaks nende vaimset tervist ja motivatsiooni. Soovin, et Eesti lapsed oleksid just vaimse heaolu ja koolirõõmu poolest esirinnas – seda pean olulisemaks kui kohti rahvusvaheliste testide pingereas. Unistan tervishoiusüsteemist, kus ühiskonna nõrgemad ja vähemkindlustatud – eelkõige lapsed – ei jääks õigest abist õigel ajal ilma. Unistan vabakutseliste loomeinimeste tervisekindlustusest. Mu mure nende teemade pärast on mastaapne.  Ja kõigest enam unistan ma, et sõjad lõppeks ning me saaksime kõik lõpuks rahus hingata. 

Anna Kaneelina astub Jazzkaare raames üles 26. aprillil kell 21.30 Von Krahlis.