Eesti ühe silmapaistvama fotokunstniku, hiljuti teenetemärgiga pärjatud fotograafi Toomas Volkmanni näitus “täis minevik” on Fotografiskas avatud 10. märtsini. Pärast näituse lõppu on huvilistel võimalik oma lemmikfotosid nii osta kui rentida, et tuua Eesti fotokunst oma koju või kontorisse. 

Volkmanni näitus on selle hooaja suur publikulemmik ning külaliste püsiva huvi tõttu otsustas Fotografiska hoida selle avatuna erakordselt kaua – oktoobri lõpust kevade alguseni. Näituse lõppakordiks on 8. märtsil toimuv Florian Wahli, Johhan Rosenbergi ja Kris Lemsalu performance-lavastus “A Blastful Finale”, mis on inspireeritud Volkmanni loomingust ja ajastust. Unikaalne, eri kunstiliike põimivas etenduses kajastub Volkmanni loomingule omane oskus ühendada väga erinevaid inimesi ja kõnetada neist igaüht omamoodi. “Soovime Vibe’i vaimus peoga avatud näitust lõpetada sarnaselt suure elamusega, ning valisime selleks midagi, mida pole varem olnud – nimekate kunstnike performance, mis inspireerib nägema Volkmanni tööde kirevaid kontraste uue nurga alt,” sõnas Fotografiska asutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.

Pärast näituse lõppu saab Volkmanni teoseid Fotografiskast nii osta kui rentida. Fotograaf ning kunstikoguja Kaupo Kikkas seda võimalust ka kasutas ning nüüd liigub Toomas Volkmanni autoportree kalladega Kikkase kogusse.

Toomas Volkmanni sõnul seisneb fotograafia võlu selles, et pildistades asetab fotograaf oma modelli justkui kapslisse, mis paneb hetke seisma. “Inimene vananeb ja muutub, ta elab oma elu edasi, aga see hetk jääb paika,” ütles Volkmann. Arendades Volkmanni mõtet edasi, sõnas Kaupo Kikkas, et kui fotograaf pildistades justkui pildistatava hinge varastab, siis igaühe jaoks, kelle valduses pilt hiljem on, kaasneb sellega vastutus sinna püütud hinge ja hetke hoida. “Kogumise juures on võluv see, kuidas ese loob omaniku jaoks suhte kunstniku ja tema loominguga. Saab rääkida ka jagatud armastusest nii meediumi, antud juhul fotograafia, kui ka autori vastu, ja see muudab suhte piltidega väga isiklikuks,” lisas ta.

“Fotograafia teoseid tähtsustakse väärtuslike kogumisobjektide ja eksponaatidena, mis kuuluvad õigusega erakollektsioonidesse ja mainekate muuseumide kogudesse. Fotografiska soovib tuua fotokunsti kõikidele inimestele lähemale ja meil on hea meel toetada Eesti fotokunstnike tööd, pakkudes ka Eesti fotokunstisõpradele võimalust soetada meie muuseumi kaudu oma lemmikautorite töid,” sõnas Margit Aasmäe. “Meil on hea meel, kui näitusetööd jäävad nähtavaks ka pärast näituste lõppu – kitsamale või laiemale ringile, eraruumides või avalikes kohtades.”

Kõiki näitusetöid müüakse piiratud koguses. Fotod on trükitud kõrgeimate muuseumistandardite kohaselt ning iga eksemplar on signeeritud ja nummerdatud. Müügiks pakutavate kunstiteostega saab tutvuda Fotografiska veebilehel.

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt.