Foto: Johan Hallimäe
“Algne demo antud loost pärineb tegelikult varasemast ajast aga oktoobris Portugalist puhkuselt tagasi tulles tundsin, et soovin selle teosega edasi toimetada. Mulle tohutult meeldis just Lõuna-Portugal oma kaljuste randade ja kitsaste tänavatega mägiküladega ja ookeaniga. Kõik need kaunid vaated ja keskkonnad resoneerusid koju jõudes just selle sama loo demoga, milles minu jaoks oli samasugust avarust, künklikkust ja lainete pekslemist,” tutvustab Raul uue loo protsessi.
Lugu valmis suuresti improvisatsioonina ning koosneb kitarri meloodia kordustest, elektroonilistest biitidest ja süntesaatori helidest. “Kogu kirjutamise protsessi vältel proovisin olla ma orgaaniliselt muusika kulgemises, andes träkile loomuliku ja rahuliku vaibi,” lisab autor. “Lugu kirjutades kujutlesin end momenti, kus öö kõige tumedam moment lõpeb pimeduse murdumisega uude päeva, koidikusse. Meenutades lõpmatut elutsüklit ja fundamentaalseid loodusseaduseid, milles elame.”
Kuula uut pala Spotifyst!
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.
