“Algne demo antud loost pärineb tegelikult varasemast ajast aga oktoobris Portugalist puhkuselt tagasi tulles tundsin, et soovin selle teosega edasi toimetada. Mulle tohutult meeldis just Lõuna-Portugal oma kaljuste randade ja kitsaste tänavatega mägiküladega ja ookeaniga. Kõik need kaunid vaated ja keskkonnad resoneerusid koju jõudes just selle sama loo demoga, milles minu jaoks oli samasugust avarust, künklikkust ja lainete pekslemist,” tutvustab Raul uue loo protsessi.
Lugu valmis suuresti improvisatsioonina ning koosneb kitarri meloodia kordustest, elektroonilistest biitidest ja süntesaatori helidest. “Kogu kirjutamise protsessi vältel proovisin olla ma orgaaniliselt muusika kulgemises, andes träkile loomuliku ja rahuliku vaibi,” lisab autor. “Lugu kirjutades kujutlesin end momenti, kus öö kõige tumedam moment lõpeb pimeduse murdumisega uude päeva, koidikusse. Meenutades lõpmatut elutsüklit ja fundamentaalseid loodusseaduseid, milles elame.”
Kuula uut pala Spotifyst!
“Need on lood, mis on kokku kogutud nö. sahtlipõhjast,” räägib Sander. “Ütleme siis nii, et nad on päris kaua kuskil iCloud’i kaustades marineerinud ja oma aega ootanud. See album võtab teatud mõttes kokku viimased viis aastat minu elus.”
Miks just nüüd? “Eks loominguga ongi selline kummaline lugu, et on vaja aega. On vaja aega, et üldse aru saada millega on tegu ning aega, et lasta lahti. Minu jaoks oli selleks tegelikult üks vägagi konkreetne hetk. Siis kui Pelgulinna sünnitusmajas nägi ühel päikeselisel suvehommikul ilmavalgust minu poeg, Maru. Vaat seal, sellele väikesele elule otsa vaadates tekkis mingi vabadus, teatud lõdvestus. Et nood kahtlused ja küsimused iseenda tähtsuse osas, muutusid korraga nii tühiseks. Seepärast ongi albumi cover art selline nagu ta on. See on meie esimene ühine hommikupäike.”
Sanderi sõnul on tema muusika segu soul’ist, R&B-st, hiphopilikust boom bap’ist ja lo-fi’st. “Ilmselgelt ei ole tegu kiire ja tummise tantsumuusikaga. Minu default-projekti BPM on 100. Eks need lood kuskile sinna jäävad,” lisab ta.
Miks aga just demod? “Ma olen loomult idealist ja ma võiksin lõputult nende lugude kallal nokitseda ja ennast puudujääkidega kiusata. Aga ma otsustasin teadlikult, et nad jäävadki nii nagu nad kord välja bouncitud said. See on aus. Seal olengi mina oma kummalisuses. Kusjuures ega ma enamikke projektidest enam lahti ei saagi. Tehnilises mõttes. Abelton viskab nendega nii segast, et mõned lood olidki masterdusse minnes .mp3ed. Aga Johannes Ahun tegi nende toorete demodega megahead tööd,” võtab muusik kokku.
Kuula tulemust siit!
Enne debüütsingli avaldamist pälvis Some Times palju tähelepanu sotsiaalmeedias, jagades tehniliselt meisterlikke ja humoorika hoiakuga popmuusika kavereid, mis on üle valatud proge‑funki kastmega. Duo ei võta end kaugeltki liiga tõsiselt – nende eesmärk on muusikat tehes eelkõige lõbutseda, katsetada ja lasta ideedel vabalt voolata. Just see vaba ja vahetu lähenemine, koos väga hea omavahelise dünaamikaga, on kujunenud Some Timesi loomingu kandvaks jõuks.
Lühikese ajaga on duol valminud kontserdikava jagu värsket originaalloomingut, mida tutvustatakse publikule tänavusel Jazzkaarel.
Mikk ja Marten ütlevad ise oma uue muusikapala kohta järgmist: “Selle looga saab mingil määral hästi kokku võtta meie bändi iseloomu. Selle 3 minuti sisse on pakitud väga palju erinevaid ideid ja muusikalisi mõtteid, mida ei saa kasti panna või kindlate žanritega piiritleda.”
„Light Me Up“ on kuulatav kõigil suurematel digiplatvormidel.