Täna värskelt ilmunud singel “Perfect Match” on laulja-laulukirjutaja Raheli tõlgenduses kui ideaalne tuletikk. Raheli sõnul on see lugu kättemaksust, mis sai inspiratsiooni Islandi filmist “Suvevalgus ja siis tuleb öö”. 

Loo keskmes on petetud naine, kes otsustab Raheli sõnul olukorrale veel mõne vindi peale keerata, et ka tema elust hiljem ikkagi hea filmi saaks. “See lugu on inspireeritud tugevast filmistseenist (filmist “Suvevalgus ja siis tuleb öö”), kus naine näeb pealt, kuidas mees teda petab ning otsustab seejärel mehe uunikumauto sõnagi lausumata tema silme all põlema panna,” tutvustab Rahel loo temaatikat. “Miskipärast mõjus see “karmapuhastuse” idee filmi vaadates mulle väga tugevalt. Seda lugu kirjutades olin Uma Thurman “Kill Billist” – naine, kes lahendab asju omal konkreetsel moel ja ilma pikema jututa. Naine, kes armastab nii, et leegid taga, aga maksab kätte ka sama kirglikult. Selle loo võiks kokku võtta tuntud tsitaadiga: “Hell hath no fury like a woman scorned”.

“Perfect Match” loo kaaskirjutas ja produtseeris Eric Kammiste. Tegu on teise singliga Raheli sügisel ilmuvalt debüütalbumilt, järgnemaks aprillikuus välja antud loole “Signs”.

Elina Born on avaldanud uue singli „Õhtust õhtusse”, mis asetub täpselt sellesse suveõhtu hetke, mil päev ei ole enam päriselt päev, ent öö pole samuti veel alanud. Õhus on asfalt, niiskus ja linna kohal püsiv soe kuma – kusagil jäävad aknad lahti ning autos kõlab lugu, mis tahab liikuda koos tuulega.

Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.

Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”

Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.

Hüpnagoogilise popmuusika duo Vera Vice, mille moodustavad Ave Vellesalu ja Helen Västrik, avaldas digiplatvormidel uue lühialbumi, mis koondab endas Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli lavastusele „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ loodud heliloomingut.

Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.

Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“

Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.