“Prada Grupp on pühendunud innovatsioonile ja sotsiaalsele vastutusele ning meie karusnahavaba poliitika – milleni jõudsime positiive dialoogi järel Fur Free Alliance koalitsiooniga, eeskätt organisatsioonidega LAV ja Humane Society of the United States – on selle pühendumise järgmine samm,” ütles Miuccia Prada. “Tänu innovaatilistele materjalidele saab ettevõte katsetada uusi piire loomingulises disainis ning vastata eetiliste toodete järele tekkinud nõudlusele.”
Loomuse kommunikatsioonijuht Annika Lepp märgib, et Prada Grupi liitumine on järjekordne tugev märk sellest, kuhu on suundumas kaasaegne tootmine. “Üleminek looma- ja loodussõbralikele materjalidele on möödapääsmatu. Selline suund vastab meie teadmistele loomadest kui tundlikest olenditest ja keskkonnaressursside tempokast kahanemisest,” selgitas Lepp ja lisas, et Eestist on programmiga liitunud tänaseks 24 moedisainerit ja jaemüüjat. Koostöös teiste FFA koalitsiooni liikmetega aitas Loomus Eestiski eelmisel suvel läbi viia kampaaniat, millega paluti Prada Grupil loobuda karusnahast.
“Aplodeerime Prada Grupi otsust loobuda karusnahast,” ütles Joh Vinding, Fur Free Alliance’i juhatuse esimees. “Oma nimekate brändidega liitub Prada Grupp nüüdsest kasvava hulga karusnahavabade tootjatega, kes tulevad vastu oma tarbijate ootustele seoses muutunud hoiakutega loomade suhtes.”
Fur Free Alliance programmijuhi Brigit Oele sõnul on Prada Grupp üks kiiremaid ettevõtteid, kes loobus karusnahast veidi enam kui aasta tagasi alanud positiivsete dialoogide järel. “Fur Free Retailer programmi kuulub 1000 ettevõtet, mis näitab, kui kiiresti see globaalne liikumine hoogu kogub ning kui ebatõenäoline on see, et karusnahk kunagi aktsepteeritud trendina naaseks. See on suurepärane päev loomadele!”
Giorgio Armani sündis 1934. aastal Põhja-Itaalia linnas Piacenzas. Alguses suundus ta Milano Ülikooli õppima meditsiini, kuid katkestas õpingud kolme aasta järel ja liitus armeega. Pärast teenistust otsis ta uut teed – alustades vaateakende kujundajana ja jõudes lõpuks 1975. aastal omaenda moemaja rajamiseni.
Armani oli see, kes tõi ülikonnamoodi revolutsioonilise pehmuse ja vabaduse, muutes rangest vormist voolava poeesia. Tema käekiri oli alati seotud lihtsuse, selguse ja vaoshoitud elegantsiga – ta mõistis, et tõeline enesekindlus ei vaja liigset dekoratiivsust.
2025. aasta tähistas mitut olulist verstaposti Armani moemaja loos: märtsis esitles bränd oma 50. juubelikollektsiooni “Radici”, jaanuaris tähistati ka Armani Privé moeliini 20. aastapäeva. Just seal sulges disainer etenduse ise, astudes lavale käsikäes viimase modelliga. Tänavu juunis jäi ta aga esimest korda poole sajandi jooksul oma moemaja etenduselt kõrvale, taastudes toona avalikkusele teadmata tervisemuredest.
Nüüd on vastus teada: Chloe Malle. Vogue’i endine digitaalne toimetaja ja Vogue.com-i juht asub ametisse uue tiitliga head of editorial content. Traditsiooniline peatoimetaja amet on seeläbi küll ajalooraamatusse kirjutatud, kuid positsiooni ennast võib pidada Wintouri mantlipärija omaks.
Kellega tegu? Chloe Malle liitus Vogue’iga 2011. aastal toimetajana ning on aastatega käinud läbi pea igas toimetuse nurgas, liikudes printmeediast digikanalite, video, audio ja sotsiaalmeedia juurde. Ta on loonud koos kolleegidega ka populaarse taskuhäälingu “The Run-Through with Vogue”. Tema sulest on ilmunud lugusid, mis ulatuvad moe ja ilu kõrval ka poliitika, tervise ja elustiili teemadeni, ning lisaks on ta olnud mitmete Vogue’i raamatute toimetaja.
Muide, tema taust on sama kõnekas kui töö: Chloe on prantsuse filmirežissööri Louis Malle’i ja Ameerika näitlejanna Candice Bergeni tütar. Viimane kehastas “Sex and the City” seriaalis justnimelt Vogue’i toimetajat – milline elu ja fiktsiooni ootamatu kokkupuutepunkt.
Anna Wintour ise aga kusagile ei kao. Ta jätkab Condé Nasti chief content officer’i ja globaalsete väljaannete loovjuhina, jäädes endiselt Vogue’i ja teiste mainekate tiitlite – Vanity Fair, GQ, Architectural Digest – mõjukaimaks suunajaks.