„Aeg on küps,” ütles PÖFFi juht Tiina Lokk uue võistluse sündi põhjendades. „Aasta-aastalt on suurenenud meile esitatud dokumentaalfilmide hulk, nagu on kasvanud ka dokumentalistika tähtsus kogu maailmas. Tundsime juba pikemat aega rahvusvahelist nõudlust millegi sellise järele. Tänavuselt Cannes´i filmifestivali turult saime oma partneritelt ka väga positiivset tagasisidet, mis näitab, et otsus oli õigustatud. Vähetähtis pole ka Balti dokumentalistika taseme tõus – selle regiooni autoritele oleks see hea võimalus ennast A-kategooria festivali rahvusvahelise konkursi kaudu laiemalt tutvustada.”
Kuni viieteistkümnest rohkem kui tunniajasest filmist koosneva programmi nägu on Loki sõnul alles kujunemas. „Praegu alles kombime maastikku ja vaatame, mis saama hakkab. Meil on uus programmimeeskond, mis vajab kokkutöötamiseks natuke aega,” ütles ta.
Programmi kuraator on dokumentalist ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi dokumentalistikaõppejõud Marianna Kaat. Peale tema kuuluvad filmivalijate sekka inglane Mike Arnott, leedukas Edvinas Pukšta ja Mikk Granström.
„Sellise konkursiga alustamine on tunnistus minu veendumusest, kui olulist rolli mängivad dokumentaalfilmid tõsielu jäädvustamisel, mis võib olla uskumatum kui väljamõeldis,” ütles Kaat. „Mind on alati inspireerinud, kuidas dokumentaalfilmid ühendavad loovuse faktidega ja autori isikupärase vaatenurga objektiivsusega. See konkurss tõestab ilmekalt dokumentaalfilmi kui jutustamisvahendi jõudu meie pidevalt arenevas maailmas,” lisas ta.
Välja antakse kolm auhinda: parima filmi ja operaatoritöö eest, lisaks üks eriauhind.
Filme saab võistlusele esitada kuni 25. augustini.
PÖFFi kavast ei kao ära ka teistel festivalidel juba esilinastunud ja auhinnatud dokumentaalfilmid, mis koonduvad programmi „Dokumentaalfilmide paremik”. Lisaks leiab dokumentaalfilme spordi-, teadus- ja keskkonnafilmide programmidest ning Balti filmi võistlusprogrammist.
Kokku on PÖFFil nüüd kuus võistlusprogrammi: põhivõistlusprogramm, debüütfilmide võistlusprogramm, võistlusprogrammid „Doc@PÖFF”, „Põhjusega mässajad” ja „Kriitikute valikud” ning Balti filmi võistlusprogramm.
Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 8.–24. novembrini.
Kuidas esitada oma dokumentaalfilm konkursile, vaata siit.
Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.
„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.
Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.
Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.
Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).
Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.
Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.
17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017).
Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.
Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.
Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.