Foto: „Üks ja ainus Aurora”
15. novembrist 1. detsembrini linastub Tallinnas ja Tartus kokku kaheksa dokumentaalfilmi, mis vaatlevad moodi kui elustiili laiemas seoses, heites pilgu tänasele maailmale: kus me oleme, kust tuleme ja kuhu suundume.
Programmi avab Itaalia režissööri Beniamino Barrese film „Minu ema kadumine”, mis vaatleb ilu läbi aja ja käsitleb soovide konflikti ema ja poja vahel. 1960ndate Itaalia supermodell Benedetta, kellest sai võitlev feminist, on otsustanud katkestada kõik sidemed tuttava maailmaga. Tema foto- ja videokunstnikust poeg soovib aga kokku panna portreefilmi, millele ema mõistagi vastu seisab. Film, mis kandideerib tänavu ka Euroopa Filmiakadeemia parima dokumentaalfilmi auhinnale, sisaldab nii humoorikaid kui ka kurvemaid hetki ning puudutab iga vaataja hinge.
Norra režissööride Benjamin Langelandi ja Stian Servossi filmi „Üks ja ainus Aurora” peategelane on Norra sensatsiooniline laulja ja laulukirjutaja Aurora Aksnes, kes tõusis juba 16-aastaselt tähelepanu keskpunkti. Nii nagu Aurora pole tavaline popmuusik, pole ka tema läbielamistest rääkiv film tavaline: see on teekond kunstniku kõige sügavamatesse hingesoppidesse.
Tantsuvõlur Charles Riley ehk Lil Buck on getost päris noor mees, kellest sai tänu julgusele, uuendusmeelsusele ja eksperimenteerimisele Ameerika tuntumaid hiphop-tantsijaid. USA režissööri Louis Wallecani „Lil’ Buck: tõeline luik” on suurepärase operaatoritööga dokumentaalfilm, mis naelutab ekraani ette ka vaataja, kes tantsimisest seni suurt midagi ei teadnud.
Soome režissööri Iiris Härmä filmis „Kes sinu tegi?” tõstatab küsimuse, kas inimkond suudab säilitada oma unikaalse identiteedi üha kiiremini areneva tehisintellekti kõrval. Mis saab inimkonnast siis, kui masinad õpivad käituma nagu meie? Üllatav ja kaasahaarav film esitab eksistentsiaalseid küsimusi, mis puudutavad meid kõiki.
Kanada režissööri John Walkeri „Sitapead: teooria” filosofeerib humoorikalt ühe inimtüübi üle, kellega me kõik puutume kokku igapäevaelus. Värskendav ja haarav dokumentaalfilm on korraga nii mõnusalt naljakas kui ka mõtlemapanev ning garanteerib vaatajatele hea tuju.
Alfred George Bailey film „Näita mulle pilte. Jim Marshalli lugu” on justkui põnev nostalgiaretk roki hiilgeaega, mille üks geeniusi ei hoidnud käes kitarri, vaid fotokaamerat. Bob Dylan, Johnny Cash ja Janis Joplin on vaid mõned muusikud, kelle usalduse Jim Marshall võitis ja rokiajaloo kõige märgilisematele piltidele püüdis.
Dokumentaalfotograafiaga puutume kokku ka Selina Milesi filmis „Martha Cooper, tänavakunsti ristiema”. Martha Cooper elas 1970ndatel New Yorgis kaasa grafiti sünnile, pildistades seda, mille vastu oli välja kuulutatud totaalne sõda. Tema raamatust „Subway Art“ sai grafitipiibel, mis mõjutas selle kunstivormi arengut kogu maailmas.
Elizabeth Carrolli film „Ei midagi peent” portreteerib 92-aastast inglannast Diana Kennedyt – Mehhiko toidukultuuri Indiana Jonesi –, kes uuris ja talletas kõike Mehhiko traditsioonilise toidu kohta ja on oma teadmisi maailmaga jaganud juba üle 60 aasta. Film kõneleb pühendumisest, traditsioonide austamisest, autentsusest, taaskasutusest, loodusest ja sellega kooskõlas elamisest.
Moekino seansse juhatavad sisse oma ala professionaalid Joan Hint, Lepatriinu, Eghert-Sören Nõmm, Karl Kruusamäe, Virgo Siil, Kristjan Lepp, Rain Tamm, Anrike Piel ja Evelin Ilves.
Piletid ja programm: http://www.poff.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
Režissöör Nadia Hallgreni käe all valminud sari pärineb Emmy auhinna võitnud dokuseriaali “BECKHAM” loojatelt ning jälgib Victoria Beckhami teekonda — alates tema esimestest sammudest popmuusika maailmas Spice Girlsi liikmena kuni rahvusvahelise moebrändi ülesehitamiseni.
Dokumentaalsari „Victoria Beckham“ põimib maitsekalt mineviku ja oleviku, pakkudes haruldast sissevaadet naise sihikindlusse, uuendusmeelsusse ja ambitsiooni. Sari jälgib ka Beckhami ettevalmistusi tema seni kõige ambitsioonikamaks moeetenduseks Pariisi moenädalal, avades, milliseid väljakutseid ja võite on ta kogenud oma teekonnal popstaarist moeloojaks.
Sarjas jagavad oma mõtteid ka mitmed moe- ja kultuurimaailma tipud, sealhulgas Tom Ford, Roland Mouret ja Anna Wintour, samuti Beckhami lähedased sõbrad ja perekond — nende seas Eva Longoria ning loomulikult David Beckham.
Vaata ka sarja treilerit:
