Koostöös Rootsi saatkonnaga on PÖFF toonud Tallinnasse näituse Ingmar Bergmanist, mis jääb kõikidele huvilistele avatuks kuni 30. novembrini H&M showroom’is Rotermanni kvartalis, aadressil Roseni 8.

Näitusel tutvustatakse Bergmani, kellel oleks täitunud tänavu 100. eluaasta,  kui vastumeelset trendiloojat ja uuritakse tema mõju tänapäeva kunsti- ja moemaailmale tema nelja filmi – “Seitsmes pitser”, “Persona”, “Stseenid ühest abielust” ning “Fanny ja Alexander” – kaudu. Kuigi Bergman ei rõhutanud oma filmides kostüümide olulisust ja mood jättis ta võrdlemisi külmaks, sest oma riietuses eelistas ta lihtsat ja staatilist stiili, peavad paljud moekunstnikud tema filme ja isiklikku stiili suureks inspiratsiooniallikaks. Näitus koosneb fotodest, kunsti- ja dokumentaalfilmidest, tekstidest ja tsitaatidest.

Filmimaailma ajaloos on vähe nii mõjuvõimsaid tegijaid nagu rootsi režissöör Ingmar Bergman, kes oma sügavatel otsingutel tõestas, et film saab olla ka enam kui meelelahutus – film võib tõepoolest olla kunst. Kasutades läbivalt samu karaktereid, keskkondi, näitlejaid ja koostööpartnereid, lõi Bergman omaenda ainulaadse filmi universumi, mille eesmärk oli anda tähendus art house cinema kontseptsioonile. Bergmani filmid peegeldasid sügavalt isiklikke nägemusi, uurisid inimloomuse ebamugavamaid aspekte ja käsitlesid selliseid teemasid nagu alandus, truudusetus, lastekasvatus, vananemine, surelikkus, usk ja kunstniku roll maailmas – kõik need teemad olid ka tema enda elus pidevalt aktuaalsed.

Bergmani sajanda sünniaasta puhul leiab ka PÖFFi kinokavast kummarduse suursuguse filmimeistri suunas tema kahe meistriteose linastamisega. Neist esimeseks on Bergmani vähetuntud antikommunistlik spioonithriller „Nii suguseid asju siin ei juhtu” (1950), milles mängivad ka eksiili sattunud eesti näitlejad, ja kahele Oscarile kandideerinud kammerlik „Sügissonaat” (1978), mis räägib ema külaskäigust temast võõrdunud tütre juurde ning rõhutab väärikalt režissööri pärandi laiaulatuslikkust, mida pole võimalik alahinnata.

Kui sügisene Londoni-reis on juba mõttes või kalendris, tasub Victoria and Albert Museum seekord kindlasti marsruuti lisada. 21. septembril avatakse V&A South Kensingtonis näitus „The Burberry Trench: Crafting an Icon“, mis võtab lähema vaatluse alla ühe Briti moe kõige äratuntavama rõivaeseme – Burberry trentšmantli.

Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.

Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.

„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.

Tänavuse Kultuuriöö “Loome koos” raames avab Kai kunstikeskus 28. augustil koostöös Nukufilmi ja Animakooliga uksed Eesti nukuanimatsiooni maailma. Õhtu jooksul saab tutvuda animafilmide valmimise telgitagustega, näha Nukufilmi arhiivist pärit originaalnukke ja rekvisiite ning proovida ise animatsiooni loomist. Programm kestab kell 18.00–23.00 ning jaguneb laste- ja pereprogrammiks ning õhtuseks filmiprogrammiks.

Kogu õhtu jooksul on galeriis avatud Nukufilmi haruldane väljapanek, kus saab lähedalt näha Eesti nukuanimatsiooni filmides kasutatud originaalnukke ja rekvisiite. Kell 19.00 tutvustab väljapanekut Nukufilmi tegevjuht ja animaator Märt Kivi, kes räägib lähemalt animatsiooni loomise protsessist ning sellest, kuidas tegelased ekraanile jõuavad.

Laste- ja pereprogramm algab kell 18.00. Kavas on valik Eesti nukuanimatsiooni klassikast ja uuematest stop-motion-filmidest. Lasteprogrammi juhatab sisse Vallo Toomla. Samal ajal toimub ka Animakooli animatsioonitöötuba, kus osalejad loovad plastiliinitegelased ning animeerivad neist oma väikese filmi. Töötuba sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning varasem kogemus ei ole vajalik. Kui töötuba on täitunud, saab kohapeal proovida ka lühemat animatsioonikatsetust lamenuku tehnikas.

Õhtune filmiprogramm algab kell 20.30. Ekraanile jõuab valik Eesti tunnustatud nukuanimaatorite loomingust, mis on jõudnud rahvusvaheliste animafestivalide programmidesse. Linastuvad Mati Küti, Riho Undi, Priit Tenderi, Mait Laasi, Girlin Bassovskaja, Ülo Pikkovi ja Jonas Tauli filmid. 

Viimase filmina linastub programmis Jonas Tauli “Öömõtted”, mis põhineb tema 2016. aastal kirjutatud samanimelisel raamatul. Film linastus tänavusel Berlinale filmifestivalil ning kodupublikul avaneb esmakordna võimalus Kai kultuuriööl Tauli öiseid mõtisklusi näha. Programmile eelneb Märt Kivi sissejuhatus ning pärast filmiseanssi kohtuvad publikuga filmitegijad Jonas Taul ja Mait Laas.

Kultuuriöö programm Kai kunstikeskuses on tasuta. Animakooli töötuba toimub eelregistreerimisega ning osalustasu on 5 eurot. Kohtade arv on piiratud. Registreerumine ja piletid Fientast.