Marit Ilison Creative Atelier esitleb esimest Longing For Sleep pidulikku kollektsiooni. „Meie ateljee poole pöördutakse tihti sooviga leida oma garderoobi midagi erilist,“ räägib Marit Ilison. „Seega oli minu sooviks luua kapsel-kollektsioon, milles leiduks rõivaid, mis oleksid olnud erilise tundega nii kümnendeid tagasi, on seda praegu kui ka kaugel tulevikus“.

Longing For Sleep Holiday 2020 valikust leiab pehmeid sameteid, satiini, käsitsi värvitud sulepaelu ja vintage kangastest inspireeritud mustreid. Rustikaalse linase ja pehme puuvillašenilli segustel žakardkangastel voogab Ilisoni ateljees kavandatud muster Water Lily, mis on kollektsiooni fännidele tuttav juba varasemast talvisest valikust. Žakardkangas on kootud spetsiaalselt Longing For Sleep kollektsiooni jaoks Itaalias, nii nagu on trükitud õrna antiikse tundega kuldfooliumiga kaetud sügavroheline sametkangas, millest valmistatud kleiti ehib käsitsi tikitud pärlitest kaelakaar. „Kõik need väiksed detailid loovadki selle erilise tunde, selle miski, mida me praeguses tihedas maailmas nii igatseme. Pehmed pinnad, hea ruum ümber keha, inimkäe puudutus — see loob soojust,  turvatunnet ja seeläbi ka head enesetunnet,“ lisab moekunstnik. 

Kollektsiooni lõiked on avarad, ent naiselikud — hõlmikkleidid kaisutavad keha, kroogitud detailid annavad volüümi, kuid on samas ülimalt romantilised. Litterkleidid on valmistatud käsitsi ning nende tikkimiseks kulub rohkem kui 140 tundi. Lisaks on tooted väga praktilised — varustatud taskutega ning Longing For Sleep mantlid on kahte pidi kantavad, mis koos vööga loob võimaluse ühte mantlit kanda neljal erineval moel.

Olgu lisatud, et kõik Longing For Sleep kollektsiooni esemed valmivad Tallinnas vastavalt tellimusele piiratud koguses.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!