Kuidas olla pidevas muutumises kuid jääda läbinisti iseendaks? Kuidas käia ära kaugel, kuid jõuda taas tagasi juurte juurde? Neile küsimustele annab vastuse Eve Hansoni tänavusügisene kollektsioon “Ciconia nigra” (Must-toonekurg), mida sai näha oktoobris toimunud Tallinn Fashion Weekil ning mis pärjati ka Hõbenõela auhinnaga. 

Eve Hansoni minimalistlik ja jätkusuutliku disainiga sügis/talv 2019 kollektsioon ühendab endas teadmised ja teadlikkuse. Nii, nagu on must-toonekurg haruldane meie looduses, on keeruline leida moemaastikul rõivaid, mis mõjuks ühtaegu lähedase ja kättesaadava ning erilise ja eksklusiivsena. Eve Hansoni piire paisutav minimalism on loodud selle tühimiku täitmiseks. Lihtsate baasesemete kõrval on kollektsiooni pilgupüüdjaiks efektsed ja ainulaadsed rõivad, mille loomiseks on kasutatud keerukamaid lõikeid, drapeerimist või spetsiaalselt kollektsiooni jaoks valminud graafikat. 

Kollektsiooni volüümikad ja kõnekad rõivad on loodud kestvatest, valdavalt naturaalsetest ning funktsionaalsetest materjalidest. Kollektsiooni monokroomsele värvipaletile lisavad kõnekust aga spetsiaalselt kollektsiooni jaoks valminud graafikaga kangast rõivad. Kangal olevate illustratsioonide autor Toomas Pääsuke on lubanud oma joonistused sahtlist päevavalgele, et nad elaksid rõivastel oma uut elu.

Eve Hansoni sügis/talv 2019 kollektsioon on saadaval veebipoes evehanson.com. Samuti on kollektsiooni esemed müügil Tallinna Kaubamajas, Tallinn Design House’is ning disainipoes MUST.

Jälgi Eve Hansoni tegemisi ka Facebookis ja Instagramis.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!