Foto: Pelgulinna Riigigumnaasium | Tõnu Tunnel.
Sel korral on suures fookuses ka ligipääsetavus ja kaasatus, nii on programmis mõeldud ka lastele ja noortele, eraldi on märgitud ära ratastooli ligipääsetavad hooned. Samuti on lisaks eesti-, inglise ja venekeelsetele tuuridele ka eesti viipekeelsed tuurid. Eesti Kunstiakadeemias on üks erituur pimedatele ning üks tunnetustuur nägijatele, kus silmad kinni kaetakse.
“Meie suur soov Eesti Arhitektuurikeskusega on tuua arhitektuur inimestele lähemale. Tänu Open House Tallinnale see õnnestubki. Igal aastal on tohutult osalejaid ning uudishimulikke inimesi. Loodan, et see uudishimu arhitektuuri ja disaini vastu jätkub ja tullakse oma kodulinna avastama,” sõnab Eesti Arhitektuurikeskuse juht Hannes Praks.
Open House Tallinna eriprogrammis on põnevad välkloengud, lisaks ka töötubasid, siseorienteerumine ja välituure. Samuti leiab programmist erituurid nagu Vanalinna ja Kalamaja garaažide lood, Koplikandi tuur, Koplikandi lastetuur, Tänavaruumi tuur, Niguliste kiriku tuur, siseorienteerumine ja Krulli kvartali konstruktsioonide tuur, TTK arhitektuuriinstituudi tuur, kirjeldustuur vaegnägijatele, arhitektuuri tunnetustuur, valgustusdisaini avastusretk, valgustusdisaini töötoad.
Open House Tallinn 2024 põhiprogrammi kuuluvad Dunten Hotell, Eesti Draamateater, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Mereakadeemia, Eesti Pank, ERR Telemaja, Hispaania maja, Hotell Telegraaf, Hundipea linnaosa ja Paljassaare sadam, Jaan Poska maja, Kadrioru lossi tiibhoone ja presidendi gaasivarjend lossi keldris, Kadrioru pargi Oranžerii, Kawe City, Kopli Rahvamaja, Kruiisiterminal, Lutheri kvartal, Ministeeriumite ühishoone, Mustamäe Riigigümnaasium, Nõmme Elevaator, Nõmme Spordikeskus, Okasroosikese loss, Palace Hotell, Park Tondi elu-ja ärikvartal, Pelgulinna Riigigümnaasium, Püha Johannese Kool, Rahvusarhiivi filmiarhiiv, Riigikogu, Roosikrantsi residents, Rotermanni kvartal, Saarineni Maja, Salme Kultuurikeskus, Stereo House by Larsen, Swissôtel, Tallinna Linnaplaneerimise ameti Muinsuskaitse osakond, Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Nõmme Gümnaasium, Teaduste akadeemia, Välisministeerium, Vene Teater, Volta Villa ja Ülemiste veepuhastusjaam.
Tutvu programmiga openhousetallinn.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
„Jazzkaar toob ka sel kevadel publiku ette muusikud, kes ühendavad erinevaid muusikakultuure ja loovad täiesti uut helide maailma,“ ütleb Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. „On suur rõõm, et festival saab alguse muusikalinnas Tallinnas Mingo Rajandi ambitsioonika rahvusvahelise teosega ning et Eesti publik saab pärast 12 aastat taas kuulda Bill Friselli sügavalt puudutavat muusikat.“
Jazzkaare avab 25. aprillil Von Krahlis helilooja ja kontrabassimängija Mingo Rajandi teos „Lady Sapiens“ — muusika, mis äratab kiviaja naise tänasesse päeva, ühendades jõulised rütmid, sügavad bassikõlad ja intiimse kammerliku kõlapildi. Laval on harukordne koosseis: kolm kontrabassi ja serpent ning muusikud Eestist, Rootsist, Austriast ja Belgiast. „Lady Sapiens“ on Jazzkaare, Belgia kontserdikorraldaja HA Concerts ja Suurbritannia festivali hcmf kaasproduktsioon. Teose maailmaesiettekanne on Gentis 15. novembril, Huddersfieldis jõuab „Lady Sapiens“ lavale 23. novembril sel aastal.
26. aprillil esineb Jazzkaarel USA kitarrilegend Bill Frisell, kes on varem esinenud Tallinnas Sügisjazzil täismajale 2014. aastal. Grammy-võitja ja legendaarsete plaadifirmade nagu ECM ja Blue Note artisti looming on mõjutanud kogu tänapäeva jazzi kõlapilti. Koos vioolamängija Eyvind Kangiga loob Frisell intiimse, improvisatsioonidest kantud muusikalise vestluse, kus põimuvad jazzi, folgi ja ambient’i helimaastikud.
28. aprillil on laval kaks USA tippkollektiivi. Kneebody, eesotsas karismaatilise saksofonisti Ben Wendeliga, rõõmustab publikut oma energilise ja žanre ületava helikeelega, mis põimib jazzi, roki ja improvisatsiooni. Kennedy Administration pakub seevastu souli, funki ja jazzi piirimail liikuvat nakatavat lavashow’d, mille keskmes on lauljatar Kennedy võimas vokaal ja bändi särav lavaenergia.
37. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar 2026 toimub 25. aprillist 2. maini Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ning jõuab ka teistesse Eesti linnadesse. Festivali peaartist ja kogu programm avalikustatakse hiljemalt veebruari alguses. Piletid ja info leiab Jazzkaare kodulehelt.
