Foto: Markus Werner
Berliini multitalent Nils Frahm on üks maailma mõjukamaid ja menukamaid kaasaegse klassikalise ja elektroonilise muusika ning nende vaheliste maastike kujundajaid. Eesti publikut esmakordselt 2013. aastal Jazzkaare festivalil lummanud Frahmi heliloomingu ja esituse universaalsust on kriitikud ja muusikasõbrad võrrelnud nn. easy listening kogemusega, mis võlub ühtaegu ülima aususe ja õrnusega ning mängutehnikate uuenduslikkuse ja tuttavlike oluhelide meisterliku ristamisega. Tema ambient-palad ja meditatiivne klaverimäng loovad erilise, magusalt melanhoolse meeleolu, mis ei pane kuulajat aga tundma kurbust, vaid loovad kõigest liigsest puhastunud emotsionaalse seisundi. Samas on ta ka nüüdismuusika postripoiss ja rockstaar, kes vajutab kontserdil auväärt instrumendi klaveri mustvalgeid klahve ja pedaale Berliini tänavatolmu tunda saanud mustvalge Adidase ketsiga.
Frahmi loomingut on võrreldud kaasaegsete pianistide-heliloojatega nagu Ludovico Einaudi ja Olafur Arnalds, kellest viimasega on ta ka mitmeid ühisplaate üllitanud. Koostööd on ta teinud ka teiste eri žanrite tippudega tšellistist Anne Müllerist muusiku ja videorežissööri Woodkid’ini. Frahmi muusikat on remiksinud elektroonikavõlurid Luke Abbot ja Clark ning ta ise on remiksinud teiste seas postrocki ansambli Mogwai palasid ning seigelnud dub-rütmide radadel koos F.S. Blumm’iga. Tema riiklike preemiatega pärjatud heliribade taustal on kinoekraanidel säranud staarid Robert de Nirost Brad Pittini. Lisaks on ettevõtlik Frahm plaadifirma LEITER, helistuudio Durton Studios ja ülemaailmse klaveripäeva Piano Day asutaja.
Nils Frahmi läbilöögialbum “Felt” ilmus 2011. aastal plaadimärgi Erased Tapes alt. Talt on ilmunud kokku 14 täispikka sooloalbumit, 7 EP-d ja kümneid eri žanreisse ulatuvaid koostööplaate. 2015. aastal kaasasutas Frahm uuenduslike klaveriprojektide üritustesarja Piano Day, mille avaprojektiks oli maailma kõrgeima klaveri Klavins 450 ehitamine koostöös Saksa-Läti klaverileiutaja David Klavinsiga.
Nils Frahm on andnud sadu väljamüüdud kontserte üle maailma, sealhulgas kuulsates muusikamajades nagu New Yorgi Brooklyn Steel, Pariisi Le Trianon, Los Angelese Disney Hall ja Sydney Ooperimaja. Septembris 2022 nägi ilmavalgust tema kolmetunnine maratonalbum “Music For Animals” – ambitsioonikas teos, mis autori sõnul on inspireeritud Erik Satie “mööblimuusika” kontseptsioonist ja soovist “luua midagi sama võluvat ja vahetut nagu seda on võimsa kose või tormis tantsisklevate puulehtede vaatlemine.”. “Music For…” on keskmes ka Frahmi tänavu juunis alanud maailmatuuril, mis toob teda ka Eestisse.
Nils Frahmi kontsert Alexela Kontserdimajas toimub 17. oktoobril 2023. Uksed kontserdile avatakse kell 18.00, kontsert algab kell 19.00. Piletid hinnaga 49-65 eurot on alates tänasest, 31. augustist müügil Piletilevi veebipoes ja müügipunktides üle Eesti.
„Jazzkaare kontserdisaalid on sel päeval avatud kõigile muusikasõpradele ja pühapäevas uitajatele. Päeva jooksul kõlavad nii eestikeelsed laulud, funk ja fusion, prantsuse klassika kui ka värske omalooming, õhtu lõpetab aga filmilikult õhuline ja mõnusalt jazzilik Antonio Tensuro Bänd,” sõnab Jazzkaare programmi manager ja produtsent Birgit Krullo.
Päev algab Fotografiskas Laulustuudio Laulumarjad laululaste ja Mari Jürjensi kontserdiga, kus kõlavad Jürjensi kaunid eestikeelsed laulud autori enda ning noorte solistide, duettide ja ansamblite esituses.
Telliskivi Loomelinnaku F-hoone Mustas saalis pannakse tasuta kontsertide päeval püsti MUBA lava, kus astuvad üles Tallinna Muusika- ja Balletikoolis õppivad tulevased staarid oma esimeste bändidega. See on harukordne võimalus kuulata noori talente nende muusikalise teekonna alguses.
Põhja Konna terrassil toob päikese välja funk– ja fusion-võngetega MUBA Bigband Goes Lettuce – energiline 25-pealine koosseis, kes teeb kummarduse 1992. aastal USAs loodud funk-instrumentaalkollektiivile Lettuce. Lisaks noortele muusikutele kuuleb laval ka üllatussoliste.
Rebecca Kontus toob oma Édith Piafi portreekontserdiga Fotografiskasse Pariisi hõngu. Kavas „Hymne à l’amour” kõlavad Piafi ajatuks saanud laulud, nende seas „La vie en rose” ja „Non, je ne regrette rien”, mille helid viivad kuulaja kaugete aastakümnete taha, kui valitsesid melanhoolia, kirg ja elegants. Rebeccaga koos loovad meeleolu Tiit Kalluste akordionil ja Taavo Remmel kontrabassil.
Pärastlõunal saab Stella Soomlaisi stuudiopoes kuulata Alikat hoopis teises võtmes kui oleme harjunud. Eesti ühe omanäolisema noore artisti võimas ja väljendusrikas hääl kõlab seekord hubases duoformaadis koos kitarrist Markus Nurmsaarega. Kavas on Alika omalooming, kus põimuvad tundlik popp, sosistavad meloodiad ja isiklikud lood.
Ühiselt laulma kutsub Von Krahli baaris Créa Pop-Up koor. Koos tehakse lihtsaid hääle-, rütmi- ja improvisatsiooniharjutusi ning õpitakse selgeks üks lugu. Sünnib hetkekoor, kus keskendutakse kuulamisele, üksteise toetamisele ja ühise kõla loomisele. Juhendajad on Maria Väli ja Susanna Aleksandra Veldi, kitarril Karl Madis Pennar.
Fotografiskas astub üles ka Sten-Olle & nii edasi – kooslus, mis on ühtaegu lahe, põnev ja pisarateni ilus. Teel hiphopilavadele teeb Sten-Olle Jazzkaarel põgusa peatuse, et jagada oma atmosfäärilist helimaailma ja sooja lavaolekut. Laval on Sten-Olle Moldau, Tõnu Tubli, Martin-Eero Kõresaar, Jaan-Eerik Aardam, Simone Minn ja Markus Bachmann.
Tasuta kontsertide päeva lõpetab Fotografiskas Antonio Tensuro Bänd, kelle kriitikutelt juba heakskiidu pälvinud debüütalbum “Kära ja müra” sisaldab täpselt 38 minutit muusikat, mis on jazzilik, filmilik ja retrohõngulise idamaise varjundiga.
Lisaks kontsertidele saab päeva jooksul külastada plaaditurgu Jazzkaare infopunktis, võtta osa Telliskivi Loomelinnaku tuurist ning astuda sisse Pamela audiobaari kuulamisklubisse „Jazzkaare plaadiriiul“. Uuri lisa jazzkaar.ee.
„Tallinna Sadamal on hea meel võõrustada legendaarset ERKI Moeshow’d Vanasadama Kruiisiterminalis. Kruiisiterminali multifunktsionaalse hoone arhitektuur on justkui loodud kunstilisteks ja visuaalselt mõjuvateks moelavadeks ning usume, et merevaade lisab sellele vaatemängule omaette väärtuse. Meri on läbi aegade olnud ühendaja ning ka ERKI Moeshow loob sildu, tuues kokku moekunsti, kaasaegse arhitektuuri ja publiku, kes Vanasadama alale ehk muidu ei satuks,” kommenteeris Tallinna Sadama kinnisvaraosakonna partnersuhete juht Reti Meema.
“Tänavune ERKI Moeshow kannab pealkirja „Ringi lõpus on algus” ning lähtub toimumispaigast inspireerituna mere metafoorist,” tutvustab peaprodutsent Helen Leetsar. Ta selgitab, et meri kui loovus on ürgne jõud, mis ei tunne staatikat, vaid liigub lakkamatult oma korduvates tsüklites. “Kuigi vesi on sama, on iga laine alati uus – lõputult korduv kordumatus. Nii ei ole ka mood pelgalt kordus ega näiline värskus, vaid sisemine uuenemine, olemasoleva lõhkumine ja uuesti vormimine.”
See mõte peegeldab ka ERKI Moeshow enda olemust – pealtnäha alati sama, ent ometi iga kord uus. Just selles peitubki ERKI Moeshow elujõud: julguses vältida ettearvatust, näidata konarusi ja jääda truuks loomingule, mis on alati väikest viisi mäss kõige tardunu vastu.
ERKI Moeshow 2026 visuaalne identiteet on loodud Eesti Kunstiakadeemia tudengite koostööna. Siim Aoum Villido juhendamisel vastutasid Liisa Lotta Savolainen ja Linda Teemägi kontseptsiooni ja visuaalse suuna eest, graafilise disaini autor on Grittel Kastan. Tegemist on kolme erineva õppesuuna koostöös sündinud identiteediga, kus moedisaini korralduse, moedisaini ja graafilise disaini tudengid töötasid kolme nädala jooksul ühise eesmärgi nimel. „ERKI ei küsi luba – ka selle aasta visuaalne identiteet ei püsi paigal, vaid on pidevas muutumises ja kujuneb iga kord uuesti, hoides tasakaalu kontrolli ja kaose vahel. Ring on siin toimimise alus: ühelt poolt ilma selge alguse ja lõputa, teisalt iga kord uuesti tekkiv,” sõnavad identiteedi loojad.
Selle aasta produktsiooni- ja show-juht Sarah Mia Haabma kommenteerib ettevalmistusi: „Produktsiooni osas on ootused suured. Tehnilisele lahendusele ja visuaalsele kontseptsioonile on pööratud erilist tähelepanu ning loodame pakkuda külastajale midagi tõeliselt erilist.”
ERKI Moeshow 2026 lavale jõuab 12 noore moelooja kollektsiooni, mis valiti välja tänavuselt kavandikonkursilt. Kõik finaali pääsenud tööd kandideerivad rahalisele preemiale kolmes kategoorias: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
