Foto: Julia Shashkina
Julia Shashkina lugu algab Eestis ning lõpeb London College of Fashionis, kus tänavu valmis ka tema ülikooli lõpuprojekt „Neljapäev”, mis on inspireeritud Eesti maausust, loodusest ja moest. „Fotograafia vastu on mul alati huvi olnud, kuid tõsisemalt võtsin kaamera kätte gümnaasiumi ajal,” räägib Julia. „Kahjuks Eesti koolides väga ei pakuta fotograafiat kui õppeainet ning pidin õppima algteadmised ise, proovimise käigus, vastupidiselt minu ülikooliaegsetele kaaslõpetajatele, kes said enne ülikooli astumist 3‒4 aastat fotograafiat süvitsi õppida.” Julia lisab, et üks peamisi põhjuseid, miks ta fotograafiaga tegelema hakkas, oli vajadus väljendada emotsioone ja tundeid, mida oli keeruline sõnadesse panna. „Nooremana arvasin, et minust saab disainer, kuna mind väga huvitas mood ja millegi ise loomine, kuid lõpuks leidsin, et fotograafia on mulle südamelähedasem.”
„Lihtsalt” fotograafia juurest jõudis Julia ühel hetkel moefotoni. „Üks peamisi põhjusi, miks just moefotograafia mind paelus, seisnes alternatiivse dimensiooni loomises olemasolevale maailmale. Moefotograafia annab võimaluse luua sürreaalse loo, mida võib igaüks omamoodi tõlgendada. Minu jaoks on moefotograafia justkui luule – kunstivorm, mis on täis metafoorseid nüansse, mis esmapilgul ei pruugi silma jääda ja vajavad rohkem süvenemist.” Nii valiski Julia ühel hetkel oma õpinguteks London College of Fashioni, kuna leidis igati kaalutletult, et kui juba tegeleda paljude arvates n-ö riskantse erialaga, siis õppida seda parem ekspertide käe all. „London College of Fashion oli tol hetkel moe erialade õpetamises teine juhtiv ülikool maailmas ning pakkus erialana ka moefotograafiat. Ma kaalusin ka Central St. Martinsi ülikooli, ent kuna see pakkus ainult üldist fotograafiat, otsustasin London College of Fashioni kasuks.” Tänavu kevadel valmis seal ka Julia lõpuprojekt „Neljapäev”, mis kandis missiooni tutvustada Eesti loomingut laias maailmas.
„Projekt „Neljapäev” on inspireeritud Eesti loodusest, sellega tihedalt seotud vanaeestlaste maausust ning Eesti disainerite loomingust,” tutvustab Julia oma tööd. „Maausus austatakse loodust kui elavat hinge, mis tunneb kõiki inimlikke emotsioone – alustades rõõmuga ning lõpetades vihaga. Projekti nimeks sai „Neljapäev” nii oma tähenduse kui ka eestlasliku ja välismaalaste jaoks eksootilise kõla tõttu. Paljudel andmetel oli neljapäev vanaeestlastele eriliselt püha päev, usuti, et just see aeg oli kõige maagilisem loodusega suhtlemiseks – toodi ohvreid, räägiti loodusega ja paluti õnne või andestust. Neljapäeva tähtsusest on kirjutanud ka Lauri Vahtre: „…õnnelik päev; nõidumiste õhtu; sobiv päev karjalaskeks; range ketramiskeeld; kosjaskäimiste päev; villase töö keeld; tuld ei võeta kohe üles – peetakse videvikku.”
Projekti „Neljapäev” fotokaadrid ja raamat valmisid koostöös paljude Eesti iseseisvate disaineritega, brändidega (näiteks Marit Ilison, Tanel Veenre, Liisa Soolepp, Woolish, Etnowerk, Seco, Ivo Nikkolo), aga ka uuemate disainipoodidega (NOOS, Trenkan, Slow) ja Eesti vanima disainipoega Nu Nordik. „Projekti eesmärk oli tuua välja paratamatu seos Eesti disainerite loomingu ja eesti looduse vahel – töötades koos mitme disaineriga avastasin, kuidas nende loodud esemed ja ehted peegeldavad loodusfragmente, värve ja toone, mis paiknevad Eesti metsades, saartel, väikestes veekogudes, pankadel või muudes looduskohtades. Näiteks võib tuua ehtekunstniku Sigrid Kuuse kõrvarõngaste kollektsiooni „Kuusevõrsed”, mis on tehtud Eestist korjatud ja hõbedasse kastetud kuusevõrsetest, või Agnes Veski, kelle MOSSi seeria kõrvarõngad on valminud hõbedasse valatud põdrasambla tükikestest võetud vormist. „Neljapäev” vihjab ka paljudele erinevatele vanaeestlaste rituaalidele ja mõtteviisidele, näiteks ühel pildil kannab modell Reet Ausi valget pluusi keset pimedat ööd. Pildi inspiratsioon tuli vanaeestlaste ühest paljudest uskumistest – kui oled teinud midagi halba, siis tuleb öösel minna üleni valgeis rõivais hiie juurde andeks paluma.”
Projekti „Neljapäev” valmiskaadritega saab tutvuda allolevas galeriis. Olgu ka lisatud, et valminud projekti raamatuversioon pääses Londonis nii Old Spitalsfield Marketis toimunud eranäitusele kui ka London College of Fashioni üldnäitusele, tutvustades nii Eesti loodust kui ka moodi laiemale välispublikule.
Julia Shashkina tegemistel ning jäädvustustel saab silma peal hoida tema Instagrami-konto vahendusel.
Seeria sündis Getteri algatusel ning puhkes õide õigete asjaolude kokkusattumisel. “Erlega on mulle alati meeldinud töötada, ta on loominguline ja väga inspireeriv inimene,” räägib fotograaf. Seerias modellina üles astunud Mirell võttis ise loovtiimiga ühendust ning ühiselt otsustati kaasata ka kodumaise ehtemärgi SOMA ehted.
“Valgus ja varjud, paeluvad värvid ning SOMA läikivad kroomitud ehted oma orgaanilises vormis kannavad edasi seda tunnetust ja kevade ootust ning loodetavasti toovad meid soojamale ajale lähemale ja aitavad sulatada jääd,” võtab Getter kokku.
Tutvu valminud iluseeriaga galeriis!
“Fotoseeria kujutab endast tantsu pimeduse ja valguse vahel, paradoks milleta elu poleks võimalik,” alustab Julia. “Me ei saa täielikult hinnata valguse sära ilma pimeduse sügavust tunnistamata ja vastupidi. Iga kaader avab visuaalse narratiivi, paljastades elu kontrastsete elementide loomupärase jumalikkuse.”
Fotoseeria valmis koostöös Eesti moemärkidega Nora Isle ja Eva Oherjus. “Olen nii tänulik, et nad usaldasid mulle luua täpselt seda, mis parasjagu minu hinges sündis,” räägib Julia ning lisab, et fotoseeria valmimisel oli oma osa mängida ka juhusel. “Modelliks sattus Itaaliast pärit Laura, keda juhuslikult märkasin spordiklubis ja kes nii lahkelt oli nõus mu kaamera ees olema. Laura jaoks see oli esimene kord kaamera ees, ent ta oli justkui loodud minu visiooni jaoks.”
Milline sai tulemus? Seda vaadake galeriist!
