Nüüd, mil reisimine on taas üha enam päevakorras, on ju igati teemakohane jagaga uudiseid ka kohvrite maailmast. Seda muidugi RIMOWA kohvrite maailmast.

Nimelt on legendaarne luksuskohvrimärk tulnud kauaoodatud reisihooaja alguse puhul välja kahe suvise kohvritooniga – mango ja bambus. Miks just sellised nimed ja sellised toonid? Sest seekord sai RIMOWA oma uute toonide inspiratsiooni paljude lemmiksihtkohast Taist, täpsemalt Tai niinimetatud hõljuvatelt turgudelt. 

Nii ongi maheda rohelise ning särtsaka oranži kuue saanud RIMOWA kohvrid Essential Cabin, Essential Check-in L ja Essential Trunk Plus, samuti crossbody kott ning iPhone’ile sobivad telefoniümbrised. Esimesed tooted on juba ka saadaval RIMOWA veebipoes rimowa.com. 

Vaata ka galeriist, kuidas kõnealused tooted ja toonid jäädvustas fotograaf Gerardo Vizanmos!

Mõni aeg tagasi jagas Portaili veergudel oma lugu Taani moemärgi Samsøe Samsøe showroom’is töötav Stina-Simona Epner, kes saabus Kopenhaagenisse esmalt õppima Copenhagen Business Schooli. “Mul polnud plaani Kopenhaagenisse pikemaks jääda, aga juhtus nii, et armusin sellesse linna ja maasse kiiresti,” rääkis Stina-Simona. Tänaseks on ta Samsøe Samsøe juures tegutsenud pea viis aastat – alustades praktikandina ja jõudes nüüd rahvusvahelise PR-i ja showroom’i juhi ametikohale.

Kui oma toonases loos lasi Stina-Simona meil kiigata, kuidas näeb välja tema tavaline päev Samsøe Samsøe showroom’is, siis täna saame teada, kuidas ta sinna showroom’i igapäevaselt üldse jõuab. Õige vastus? Muidugi jalgrattaga. Stina-Simona, sõna on sinul!

Rattaga sõitmine on Kopenhaagenis minu vaieldamatu lemmik!  

Sajaprotsendilise kindlusega võin väita, et alates hetkest, mil me Kopenhaagenisse kolisime ja rattakultuuri sisse sulandusime, on see liikumisviis minu õnnehormoonide taset kindlasti üleval hoidnud. Kopenhaagenis kasutatakse ratast punktist A punkti B jõudmiseks iga päev. Inimeste kogu päevane logistika ja vahemaade arvutamine käib rattasõidu järgi. Enamasti teatakse vahemaid peast ja hästi tuntakse ka tänavanimesid – nende järgi positsioneeritakse, kus kandis keegi on, ja tihti mainitakse neid ka jutu sees kui pidepunkte. Näiteks: “Seal Elmegadel (tänavanimi) on üks hea söögikoht.”

Ka see tunne, mis tekib üheskoos sõites, on sõltuvust tekitav! Sadagu vihma või olgu tuul – kõik ratturid on sel hetkel ühes hetkes koos ja halb ilm ei tundugi enam nii halb. Ja need kergelt õhetavad põsed tööle jõudes – parim hetk päevas. Ja muidugi, mis siis veel rääkida, kui ilm on ilus… ainult sõidaks!

Kopenhaageni rattakultuurist

Võtame näiteks hommikuse tipptunni. Kui õigel ajal kodust välja saad ja mõne populaarsema jalgrattamagistraali voolu pääsed, siis seal hommikuti armu ei anta. Sõna otseses mõttes litsutakse pedaalid põhja!

Kui mina kodust kell 8.25 välja saan, on minu piirkonnas täielik rattatipptund linna poole sõitjate seas (mul on linna umbes 15 minutit sõitu). Rattasõidustiil 8.25 ja 8.45 väljujatel erineb täielikult. Kell 8.45 väntavad tööle need, kes on juba lootusetult 9.00 koosolekutele hiljaks jäänud – ja kui õigeks ajaks jõudmine on ilmselt juba välistatud, siis milleks enam kiirustada? Parem nautida ilma ja vaateid!

Eriti hommikuti joonistuvad jalgrattateel väga konkreetselt välja kaks rida – üks rahulikult sõita soovijatele ja teine kiirematele. Ehk siis hommikul ratta selga istudes tuleb otsustada, kumma lainega kaasa minna. Kui otsustad kiires voolus vändata, siis mökutada ei saa. See tähendab, et kui fooris hakkab tuli roheliseks minema, peab su jalg juba sisuliselt pedaalil olema. Käik kiirelt üles ja hoog sisse. Mis tähendab omakorda, et enne foori taha seisma jäämist tuleb käik alati alla panna – muidu ei saa kiiresti startida. Selle järgi saab muide kohe aru, kes on kohalik ja eluaeg sõitnud. Teine tunnusmärk: inimesed panevad foori taga alati pedaali valmis üles, et rohelise tule süttides saaks kohe vajutada ja hoog sisse.

Ka riietus sõltub sõiduajast!

Kui hakkad juba esimesele koosolekule hiljaks jääma või oled graafikus, hindad, kui palju kihte selga panna. Kuigi ausalt öeldes – pärast esimest väikse tõusuga (ja loomulikult vastutuulega) sillaületust tahaks peaaegu alati kihte vähemaks võtta. Kompromisse riietuse osas rattasõidu tõttu aga ei tehta. On neidki, kes patsikummi kasutades oma laiad püksid alt kinni panevad, et need sõites keti vahele ei jääks. Seelik ja kõrged kontsad pole taanlaste jaoks mingi probleem. Ainus, mis vahel kergelt ohtlikke olukordi tekitab, on kodaratesse takerduv pikk mantel – aga see pole piisav põhjus, et valida selle asemel mõni muu ülerõivas.

Minu töölesõidu teel on üks selline ristmik, kust vahel ei saa isegi kolmanda rohelisega üle – eriti siis, kui ilm on ilus ja käes hommikune tipptund. Iga kord mõtlen: kui äge, lihtsalt nii palju rattureid! Keegi ei lähe närvi ega ärritu – kõik ootavad rahulikult, vaatavad ringi, jälgivad inimesi. Tekib tohutu kogukonna ja “külg külje kõrval” tunne. Nagu Eestis Tour d’ÖÖ – aga siin Kopenhaagenis on see iga jumala päev!

Turvalisuse osas mul hirmu pole olnud, küll aga peab jälgima eesoleva ratturi pidurdusi – eriti hommikuti. Vahel mõtlen, et ratturitel peaksid ka pidurituled olema. Käsi on pidevalt piduril valmis ja silmad peavad haarama mitte ainult ees, vaid ka külgedel toimuvat. Autod arvestavad ratturitega pea alati, kuid neid ei saa siiski alahinnata. Mina vaatan alati mõlemale poole enne, kui mõnd suuremat ristmikku ületan – eriti kui autod teevad parempööret ja sina sõidad suure hooga otse.

Kopenhaagenis autojuhina liikluses olemine on muidugi omaette teema. Kui tahad autoga mõne suurema rattatee kõrvalt parempööret teha, siis ole valmis hea paarkümmend sekundit ootama, enne kui üldse pöörata saad! Mina eelistan aeglaselt sõita ja valin enamasti kõnniteepoolse aeglase raja, aga kui sa autojuhina püüad just sel hetkel parempööret teha ja need viimased ratturid lihtsalt naudivad ilma ja imetlevad inimesi… Siis tekib küll tunne, et läheks ja lükkaks sellele ratturile ise hoo sisse – sest kui liiga kaua ootad, tuleb juba uus rattulaine peale!

Goldtime’i tänavuse sügistalvise kampaania keskmes on inspireeriv Jana Hallas, kelle tarkus ja eluterve suhtumine mõjuvad alati meeldivalt värskendavalt. Tugev naine, keda iseloomustab ka sügav sisemine harmoonia, jagab täna Portailiga kümmet elulist mõtet, mis suunavad ja toetavad teda igapäevaelus. 

Need põhimõtted tuletavad meelde, kui oluline on hoida tasakaalu, kuulata ennast ja teisi ning märgata elu väikeseid, kuid tähendusrikkaid hetki. Palun, Jana!

1. Võta asju sellistena nagu nad on, mitte millised sa tahaksid, et need oleksid.

2. Põhiline, et oleksid ise endaga rahujalal – teised ei mõtle meist üldse nii palju kui me kipume arvama. 

3. Aseta end igapäevaselt ka teise (teiste) kingadesse ja hooma suuremat pilti.

4. Pane tähele, mille vastu sa oma aega vahetad. 

5. Kui üritad kedagi petta või hämada, teed seda tegelikult iseendale.

6. Püüdle iseenda parima mina poole, aga sealjuures ära püüa olla keegi teine. 

7. Naudi ja märka lihtsaid igapäevaseid hetki. 

8. Kuula. 

9. Süvene ja uuri enne, kui kujundad oma seisukoha. Arukus enne tarkust.

10. Ära kaldu äärmustesse. Hoia tasakaalu, ka näiteks tarbides. Inglise keeles on selle kohta hea väljend: common sense.