Foto: Annika Metsla

Näitusel “Tuur skulptuur” näeb läbilõiget Eesti skulptuurist

Alates 3. juunist on Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis avatud näitus “Tuur skulptuur”, mis toob vaatajani sajakonna teose kaudu pikema ringkäigu Eesti skulptuuri maastikul ja ajaloos. Näitusel on üle 60 erineva Eesti kunstniku nii varasem kui ka värskeim looming. Kokku on näitusesaalis sadakond teost pisiplastikast kuni monumentaalsetele installatsioonideni, 1960. aastate teisest poolest kuni tänapäevani.

“Skulptuur kui eelkõige klassikaline ja materjalipõhine meedium seguneb näitusel “Tuur skulptuur” installatiivsete väljunditega ning annab hea ülevaate ühes kunstiliigis aastate jooksul aset leidnud muundumistest ja arengutest. Näituse kokkupanemisel oleme tihti ette kujutanud üht peene huumoriga giidi, kes hindab skulptuuri väärikust ja väärtust, kuid on esitletud töödes üles leidnud ka aspektid, mis peidavad endas nii mängulisust, lõbusust kui irooniat”, kommenteerib näituse kaaskuraator Bianka Soe.

Näitusel on esindatud järgnevate kunstnike looming: 

Elo Liiv, Art Allmägi, Edith Karlson, Jass Kaselaan, Seaküla Simson, Mati Karmin, Eike Eplik, Tiiu Kirsipuu, Jüri  Ojaver, Terje Ojaver, Kaarel Kurismaa, Heleliis Hõim, Ülo Õun, Aili Vahtrapuu, Johannes Luik, Jevgeni Zolotko, Per William Petersen, Kris Lemsalu, Mare Mikof, Hannes Starkopf, Vergo Vernik, Ahti Seppet, Kirke Kangro, Peeter Mudist, Edgar Viies, Aime Kuulbusch, Villu Jaanisoo, Berit Talpsepp-Jaanisoo, Uku Sepsivart, Lauri, Eneken Maripuu, Margus Kadarik, Leena Kuutma, Mari-Liis Tammi, Maigi Magnus, René Reinumäe, Anna Mari Liivrand, Kiwa, Gea Sibola-Hansen, Flo Kasearu, Eva Mustonen, Ekke Väli, Jaak Soans, Hille Palm, Sasha Tishkov, Anna Trell, Anu Põder, Nora Raba, Endel Taniloo, Riho Kuld, Irina Rätsep, Anne Paberits, Kelly Alloha, Ivan Zubaka, Anatoli Omelin, Elmar Rebane, Georgi Markelov, Erna Viitol, Signe Mölder, Sofia Fatahhova, Loora Kaubi.

Näituse kuraatorid on Mara Ljutjuk ja Bianka Soe, kujundaja Üla Koppel, helikujunduse on näitusele loonud Taavi Tulev.

Näitus “Tuur skulptuur” on avatud 3. juunist kuni 17. juulini Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis aadressil Telliskivi 60a/5. Näitus on avatud K–L 12–20, P 12–18.

Näitus avatakse kunstifestivali “Ma ei saa aru” osana. Festival toimub 11.-12. juuni Telliskivi Loomelinnakus ja on osalejatele tasuta. Programm on leitav www.maeisaaaru.ee.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Nele Tammeaid

Galeriide öö toob Aparaaditehasesse üle 30 sündmuse

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.

Veel sarnaseid artikleid


Võrumaa
Foto: Näituse plakat.

Võrumaa Muuseumis avati näitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”

Võrumaa Muuseumis on 26. aprillini avatud Marion Laeva ja Bianka Soe kureeritud tekstiilinäitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul”. Näitus koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel.

Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol. Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. “Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga,” jääb kõlama näituse tutvustusest.

Näituse kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira.

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe

Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts

Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Uuri näituse kohta lisa Võrumaa Muuseumi kodulehelt. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid