Foto: Riia Portselanimuuseum.
“Näitusele on valitud 37 serviisi ja komplekti. Igal serviisil on oma lugu, mis hõlmab nii disaineri nägemust ja ideed kui ka ajastu tingimusi ja erinevaid aspekte, mis võivad kohati olla vastuolulised. Seega on iga valitud komplekt tähelepanu väärt,” ütleb Riia portselanimuuseumi kuraator Iliana Veinberga.
“Näitusel saab aimu sellest, mis on Riia portselan ja kuidas see välja näeb, millised on ajastule iseloomulikud jooned ja kuidas need ajas muutuvad. Loodetavasti paneb nähtu ka vaatajat mõtisklema selle üle, miks need muutused toimusid ja kuidas jõuti 20. sajandi teise poole disaini, mis nii Lätis kui ka Eestis sündis Nõukogude okupatsiooni tingimustes,” räägib kuraator.
Näitusel joonistvad selgelt välja kaks 1950. aastaid iseloomustavat faktorit. Esiteks oli see II maailmasõja järgne ajastu, kui kasutati palju sõjaeelseid ressursse, millega kaasnesid ideoloogilised vastuolud. Ja teiseks tõi 1950. aastate lõpu Hruštšovi sulaaeg kaasa muutusi, mis ilmnesid selgemalt 1960. aastatel. Ka 1960. aastate esimest poolt võib iseloomustada veel kui “kuldaega” kuuluvaid aastaid, mil sündis sõjajärgsete kümnendite tänaseks ikooniline disain. 1960. aastate lõpuaastail olid juba märgatavad esimesed masstootmise ilmingud.
“Koostöös Riia Portselanimuuseumiga valminud näitus pakub äratundmisrõõmu paljudele – mitmed selle perioodi kujundused olid toorikutena kasutusel Tallinnas tegutsenud Kunstitoodete Kombinaadi portselanimaali ateljees. Need käsitsi maalitud dekooriga vormid jõudsid koos siinsete kunstnike loomingulise panusega ka Eesti kodudesse,” ütleb ETDMi direktor Kai Lobjakas.
ETDMis on võimalus tutvuda ligi kahekümne Riia portselanitehases töötanud disaineri loominguga 1950.–1960. aastatest. Teiste seas on eksponeeritud Anatolijs Travņikovsi, Zina Ulste, Levons Agadžanjansi vormid ning Olga Seļezņova, Tamāra Meija-Bukovska ja Beatrise Kārkliņa dekoorilahendused. Näitus jääb avatuks 21. jaanuarini.
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.
