Alates 6. oktoobrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis ligi kahekümne Riia portselanitehases töötanud disaineri loomingut 1950.–1960. aastatest.

“Näitusele on valitud 37 serviisi ja komplekti. Igal serviisil on oma lugu, mis hõlmab nii disaineri nägemust ja ideed kui ka ajastu tingimusi ja erinevaid aspekte, mis võivad kohati olla vastuolulised. Seega on iga valitud komplekt tähelepanu väärt,” ütleb Riia portselanimuuseumi kuraator Iliana Veinberga.

“Näitusel saab aimu sellest, mis on Riia portselan ja kuidas see välja näeb, millised on ajastule iseloomulikud jooned ja kuidas need ajas muutuvad. Loodetavasti paneb nähtu ka vaatajat mõtisklema selle üle, miks need muutused toimusid ja kuidas jõuti 20. sajandi teise poole disaini, mis nii Lätis kui ka Eestis sündis Nõukogude okupatsiooni tingimustes,” räägib kuraator.

Näitusel joonistvad selgelt välja kaks 1950. aastaid iseloomustavat faktorit. Esiteks oli see II maailmasõja järgne ajastu, kui kasutati palju sõjaeelseid ressursse, millega kaasnesid ideoloogilised vastuolud. Ja teiseks tõi 1950. aastate lõpu Hruštšovi sulaaeg kaasa muutusi, mis ilmnesid selgemalt 1960. aastatel. Ka 1960. aastate esimest poolt võib iseloomustada veel kui “kuldaega” kuuluvaid aastaid, mil sündis sõjajärgsete kümnendite tänaseks ikooniline disain. 1960. aastate lõpuaastail olid juba märgatavad esimesed masstootmise ilmingud.

“Koostöös Riia Portselanimuuseumiga valminud näitus pakub äratundmisrõõmu paljudele – mitmed selle perioodi kujundused olid toorikutena kasutusel Tallinnas tegutsenud Kunstitoodete Kombinaadi portselanimaali ateljees. Need käsitsi maalitud dekooriga vormid jõudsid koos siinsete kunstnike loomingulise panusega ka Eesti kodudesse,” ütleb ETDMi direktor Kai Lobjakas.

ETDMis on võimalus tutvuda ligi kahekümne Riia portselanitehases töötanud disaineri loominguga 1950.–1960. aastatest. Teiste seas on eksponeeritud Anatolijs Travņikovsi, Zina Ulste, Levons Agadžanjansi vormid ning Olga Seļezņova, Tamāra Meija-Bukovska ja Beatrise Kārkliņa dekoorilahendused. Näitus jääb avatuks 21. jaanuarini.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.