Foto: Riina Varol

Moestilistika tudengid avavad triibunäituse

Täna, 6. detsembril kell 19.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia IV kursuse moestilistid T1 kaubanduskeskuses näituse “Triip”, mis on tudengite interpretatsioon looduslikule ja linnatriibule.

Kaubanduskeskuse 2. korrusel näeb triibu tõlgendust erinevates meediumites, mida seob kokku sõna mood: foto, illustratsioon ja ruumikujundus. Tudengeid juhendanud õppejõud Maiu Rõõmus ütles, et triip on liikunud loodusest linna läbi arengu ja muutuste. “Näitusel kombivad tudengid endast väljaspool maailma, üritavad loodust ja tehismaailma siduda ning paiskavad selle välja uutes kombinatsioonides,” lausus Rõõmus.

Nii nagu triibumuster on unikaalne, on ka iga inimene individuaalne, nii nagu loomad hoiavad karjas kokku, on ka ühiskonnas märgata suurlinnastumist. Inimesed koonduvad, mis toob kaasa kiirustamist, pidevate probleemide lahendamist, mis omakorda tekitab stressi ja ükskõiksust. Et tunda ennast ühiskonnas kaitstuna, vajaliku ja ilusana, ehime ennast riietega ja loome enda ümber mustreid. Mida närvilisem hing, seda rohkem on ihalus korrapärasuse järgi. Sirge triip sümboliseeribki rangust, mis peegeldab vaoshoitust ja kontrollitud käitumist. Nii neid kui teisigi triipudega seotud teemasid antud näitus lahkabki. 

Näitusel on väljas järgnevate tudengite tööd: Liina Raidoja, Mari Riina Mölder, Kadri Vahar, Jasmin Isabel Kaunismäe, Triin Uustalu, Svea Paju, Piret Suviste, Hanna Saagpakk ja Katriann Kaasik.

Näitus “Triip” jääb T1 kaubanduskeskuse 2. korrusel avatuks 31. jaanuarini. 

Veel sarnaseid artikleid


Azzedine Alaïa
Foto: Foundation Azzedine Alaïa

Pariisis ootab uus Azzedine Alaïa näitus

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid


Veneetsia Merike Estna
Foto: Merike Estna | Marta Vaarik.

Veneetsia kunstibiennaalil avatakse Eesti paviljon „Lekkiva taeva maja“

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid