„Põhimõtteliselt saab sellele küsimusele vastata ühe lausega: süüa croissant’e, juua rosé’d, külastada muuseume, ostelda Lafayette’is ning siis väikese jalutuskäigu järel Ladina kvartalis maanduda imearmsasse tänavakohvikusse ja lihtsalt nautida elu. Ja nii kasvõi iga päev.”

Just nii kirjutasin sarnase pealkirjaga artiklis 2019. aastal. Ning tegelikult võiks see kõik kehtida veel tänagi. Samas, kindlasti ei ole maailm täna see, mis ta oli kolm aastat tagasi, ning kahtlemata on sellelgi mängida oma roll tõsiasjas, et minu paari nädala tagune nädalavahetus Pariisis oli mõneti teistsugune kui toona. Kuigi klaasike rosé’d võis mängus olla ikkagi. 

Musée’st musée’ni

Kui minult küsiti, mida ma Pariisi – üksinda – tegema lähen, siis mu number üks vastus oli, et lähen muuseumidesse. Palju nendes muuseumides siis käia saab? Pariisis – lõpmata palju. Minu esialgne muuseumide nimekiri ei olnud isegi ülemäära pikk, kuid reaalsuses sai minu süda ja hing täidetud juba ainuüksi nendest kolmest:

• igale moehuvilisele kohustuslik Musée des Arts Décoratifs, kus hetkel väljas parimas mõttes külmavärinaid tekitav näitus Elsa Schiaparelli loomingust;
• esimene Orangerie muuseumi külastus, kus Monet’ hüpnotiseerivaid „Vesiroose” vaadates aeg justkui peatus;
• skulptuuride austajatele kohustuslik Musée Rodin – samuti minu esimene visiit –, mille muuseumiaias veetsin ehk isegi rohkem aega kui muuseumis sees. Sest… ilus aed oli. 

Käimata jäid minu absoluutne lemmik Pariisis Musée Bourdelle, veel ka Dior Le Galerie, Pinault Collection, isegi Pompidou keskus. Nii et muuseume Pariisis jagub, uskuge mind. Olge aga hoiatatud ka. Pariisi muuseumipiletite hinnad kõiguvad enamasti 15 € ümber. Kui olete varajane ärkaja nagu mina, siis kõik muuseumid ei pruugi olla lahti kohe kell 9 hommikul ning esmaspäeviti võib paljude muuseumide külastuse üldse ära unustada. Ning kui teil peaks tulema pähe ekspromt-idee minna Orsay muuseumi keset pühapäeva pärastlõunat, siis nähes uste taga kilomeetrist ootejärjekorda, võib see soov üsna kiiresti vaibuda. Samas saab siis alati Musée Rodin’i jalutada. 

Seepärast ongi hea teha planeeritavate muuseumide nimekiri natuke pikem, sest kunagi ei tea, mis päeval on mis muuseum kinni, mis päeval vahetatakse Dior Le Galerie’s näitust ning mis päeval tahaks istuda hoopis välikohvikus, sest 20 kraadi oktoobri viimastel päevadel lihtsalt väärib seda. 

Mis šopping?

Võiks ju eeldada, et minusugune keskmiselt rohkem moest huvituv inimene läheb Pariisi ennekõike poodlema, sest kõik need kaubamärgid, millest siin Eestis võibki unistama jääda, on sul seal käeulatuses. Reaalsus? Riiete ja aksessuaaride võrra rikkamaks sai selle reisi tulemusel üks 4-aastane preili, kes tegelikult kõigest sellest veelgi rohkem ootas koju roosasid ja kollaseid makroone. Mind isiklikult suur ostlemine seekord ei köitnud. Võimalik, et puhtalt sel põhjusel, et ma ei suutnud välja mõelda, kas mul midagi päriselt-päriselt sel hetkel vaja oli. Kolm aastat tagasi ma kindlasti nii pragmaatiline ei olnud. 

Bab… mis?

Minu silmis teevad reisi nauditavaks alati just väikesed planeerimata detailid. Tunniajase etteteatamisega õhtusöök Pariisis elava sõbrannaga. Brunch teise Pariisis elava sõbrannaga Île Saint-Louis saarel. Ühinemine kolmanda sõbrannaga ajaloomuuseumi imekaunis hoovis, et võtta seal 25-kraadises Pariisis klaasike rosé’d. Ning sellele järgneval jalutuskäigul haarata näppu üks ülesuuruses babka – magus saiake, saadaval kõikvõimalikes maitsevariantides, mis oma tummisusega võiks vabalt minna arvesse ka ühe söögikorrana.

Ehk siis, sel korral oli tegu tõelise rahulikult kulgemise reisiga, mida on aeg-ajalt ääretult meeldiv ette võtta. Eriti just üksinda. Kui tunned linna ning tunned end selles linnas mugavalt ka üksinda, siis soovitan soojalt. 

Muidugi võin lõpetuseks soovitada veel selliseidki väisamiskohti nagu Le Saint-Regis, Babka Zana, rõiva- ja sisustuspoodi Merci, The Frankie Shop, Triadou Haussmann nii hommiku- kui ka igaks järgnevaks söögiks. La Belle Epoque õhtusöögiks. Sacré Coeur kirik nii kiriku enda kui ka sealt avaneva vaate pärast. Bar du Central. Café Kitsuné Palais Royal’is. Samuti soovitan kaasa pakkida pigem mugavad jalanõud, sest sammud on sooloreisijana selles linnas väga kiired ulmelistesse numbritesse tiksuma. 

Moemärk Karl Lagerfeld on teinud sammu moest edasi ja avanud Amsterdamis oma esimese kohviku. Brändi peakorteri kõrval, Raadhuisstraati ja Herengrachti nurgal asuv uus kohtumispaik ühendab kohvi, disaini ja moe ning pakub võimalust piiluda Karl Lagerfeldi maailma veidi teise nurga alt.

Karl Lagerfeld Café menüüst leiab erikohvid, teed ja Amsterdami stuudio Pantopia valmistatud küpsetised. Lisaks on müügil valik Karl Lagerfeldi moemärgi rõivaid, aksessuaare, kohvilauaraamatuid, Tokidoki figuure, küünlaid, parfüüme ja muid kohviku jaoks loodud esemeid.

Kohviku kontseptsioon sündis koostöös Amsterdami loovstuudio Pantopia ja selle asutaja Youssef Zyat’ga, kelle looming ühendab toidu, disaini ja lugude jutustamise. Pantopia jaoks on kondiitrikunst loominguline väljendus ning sama läbimõeldud lähenemine iseloomustab kogu kohviku atmosfääri.

Ka interjöör peegeldab Karl Lagerfeldi käekirja. Harjatud metall, naturaalne kivi, betoon ja läikivad pinnad loovad rahuliku, galeriid meenutava keskkonna, mille keskmes on pilkupüüdev kohvibaar ja valgustatud Karl Lagerfeldi profiili kujutav installatsioon – peen viide ikoonilise moelooja pärandile.

Piilu kohvikusse läbi pildigalerii või külasta seda Amsterdamis aadressil Raadhuisstraat 32.

Suvi on ideaalne aeg Vilniuse avastamiseks ning kui päevad mööduvad vanalinna munakivitänavatel jalutades ja kohalikke disaini- ning kultuuripaiku külastades, tasub teele sättida ka mõned hästi valitud söögipeatused. Oma hiljutise südasuvise reisi järel pani Aljona kirja kohad, kuhu ta läheks rõõmuga tagasi – nimekirja, mis sobib ühtviisi hästi nii esmakordsele külastajale kui ka neile, kes Leedu pealinna juba tunnevad.

Hommik algab tema sõnul kõige paremini tassitäie kohviga. Kindlad valikud on Kalve Coffee, Mon Café ja Italala Caffè – kolm eriilmelist kohta, kus päev rahulikus tempos käima lükata.

Hilise hommikusöögi või toitva lõuna jaoks soovitab Aljona võtta suuna Lolasse või pagarikojast all-day söögikohaks kasvanud Habitsisse. Mõlemad on tuntud läbimõeldud menüü, kvaliteetse tooraine ja õdusa atmosfääri poolest, mis kutsub hetkeks tempot maha võtma.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by HABITS Vilnius (@habits.vilnius)

Õhtusöögi planeerimisel tasub tema sõnul laud kindlasti ette broneerida. Tempo V39, Plus One ja Burro Bistro ühendavad maitsekad road ning esteetilise interjööri, pakkudes meeldejäävat lõpetust pikale linnapäevale.

Kui aga vaatamisväärsuste vahel tekib soov korraks jalga puhata, soovitab Aljona sisse astuda Café de Pacaisse. Kohviku küpsetised on põhjusega hinnatud, kuid eriti kuumal suvepäeval ei tasu tema sõnul lahkuda ilma pistaatsiajäätist proovimata.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Aljona Eesmaa (@aljonaeesmaa)

“Panen selle nimekirja tallele nii iseendale kui ka kõigile, kes järgmist Vilniuse reisi planeerivad,” ütleb Aljona. Ning tõepoolest – vahel piisabki heast kohvist, ühest õnnestunud lõunasöögist ja pikaks venivast õhtusöögist, et ühest linnast jääks meelde midagi enamat kui vaid vaatamisväärsused.