Foto: Julia Shashkina
Ühe tähtsama mõttena jäi meile Kopenhaagenist meelde see, et kõik algab sinust enesest. Siinkohal jääb muidugi peeglisse vaatamine igaühe enda ülesandeks, kuid mis puudutab kodumaist disaini, siis siin otsustasime ise peegliks olla. Nimelt võtsime kätte ning esitasime 15 kodumaisele disainerile kaks lihtsat küsimust: mida tähendab jätkusuutlik ja eetiline mood täna Sinu jaoks ning kuidas väljendub see Sinu brändis või kollektsioonides. Kuigi kahtlustasime, et Eestis ning valitud disainerite puhul on meil igati põhjust endale heakskiitvalt õlale patsutada, oli meil siiski hea meel tõdeda, et selliste moeloojatega ei pruugi moetööstuse tulevik üldsegi nii lootusetu olla. Esimesed aruandmised (ja aplausi väärt disainerid) on teie ees!
Äli Kargoja, August:
„Eetiline mood on ühelt poolt rõivatööstuse vastutus kasutada tootmises nii-öelda low impact kangaid ning hoolitseda selle eest, et tootmisprotsessis ei kannataks kangaid valmistavate inimeste heaolu, palgad, inimõigused, tervis ega turvalisus. Teisalt kätkeb eetiline mood laiemas mõttes ka tarbijate vastutust. Läbimõeldum ostlemine, enda harimine jätkusuutlikkuse teemal ja sellest tulenev potentsiaalne ostuharjumuste muutus sunniks paralleelselt ka rõivabrände oma tootmisahelale ja kasutatavate materjalide looduslikkusele rohkem tähelepanu pöörama.
Õnneks on eetilise moetööstuse ning selle läbipaistvuse põhimõtted järjest enam kanda kinnitamas ning isegi trendiks kujunemas. Jätkusuutlikkuse põhimõte on tegelikult palju rohkemat kui ainult suhe keskkonnaga. Selles peegeldub ka meie suhe iseendaga.
Jätkusuutlikkus väljendub Augusti kollektsioonide loomisel ja valmimisel mitmel kujul. Kangaste valikul on oluline kriteerium naturaalsete ning meie keskkonda võimalikult vähe saastavalt toodetud materjalide kasutamine. Näiteks on kollektsioonides kasutataval puuvillal GOTS sertifikaat – kvaliteedimärgis, mis garanteerib lisaks kõrgetele sotsiaalsetele kriteeriumitele ka kanga tootmisprotsessis minimaalset jalajälge meie planeedile, näiteks kokkuhoidlikku veekasutust, mürkainetevaba tootmisprotsessi, tootmisjääkide hoolikat käitlemist. Lisaks sertifitseeritud puuvillale on Augusti kollektsiooni toodetes kasutusel näiteks linane ja kanepikiust kangas, bambus, TENCEL® ja cupro – kõik need kangad kuuluvad jätkusuutlike kangaste gruppi. Samuti väljendub jätkusuutlikkus meie tootmise lokaalsuses – kõik Augusti rõivad valmivad Eestis.
Muidugi ei saa mainimata jätta, et eetiliselt toodetud kangaste hange on hetkel veel väljakutsete rohke ning paneb disainiprotsessile teatud piirid ette. Samuti on eetiliselt toodetud kangaste hinnaklass ilmselgetel põhjustel kõrgem. Siiski on Augustile väga oluline pakkuda järjekindlalt kaasaegset rõivadisaini, andes seejuures klientidele valikuvõimaluse tarbida läbimõeldult ning panustada puhtamasse elukeskkonda.”
Karl Annus, Framed by Karl:
„Minu jaoks tähendab jätkusuutlik ja eetiline mood seda, et tooted on piisavalt ajatu disaini ja kvaliteediga, et neid ei kanta pelgalt ühe hooaja vältel või ainult ühe korra, vaid nende eluiga on pikem. Kehva kvaliteediga tooted, mis kiiresti välja venivad ja mille õmblused hargnema hakkavad, on väga lühikese elueaga ja jõuavad peale tootmist väga kiiresti prügimäele. Oluline on ka muidugi kasutatavate materjalide koostis ja päritolu. Näiteks loomset päritolu materjalid ei ole enamjaolt kuidagi jätkusuutlikud või eetilised. Oluline on minu meelest ka see, et kui toote eluiga ühel hetkel lõpule jõuab, siis on ka selle peale mõeldud – toode on siis kas biolagunev või ümbertöödeldav. Need on esimesed asjad, mis seostuvad minu jaoks jätkusuutliku ja eetilise moega.
Minu brändis väljenduvad need põhimõtted erinevates strateegilistes valikutes ja otsustes. Näiteks puit, millest, me oma tooteid valmistame, on tähistatud FSC ja PEFC sertifikaatidega. Need tähendavad seda, et see konkreetne puit on pärit metsast, mida on vastutustundlikult ja jätkusuutlikult majandatud. Üks oluline aspekt seisneb ka meie tootmisstrateegias – me ei valmista suuri partiisid, vaid teeme prillid konkreetselt mõõtude järgi igale kliendile nende valikutest lähtuvalt. kogu tootmine toimub meie enda väikeses töökojas Tallinnas, mitte Hiinas, mis oleks palju odavam ja mida paljud puitprillide tootjad ka teevad.
Oluline on seegi, et me pigem ei räägi oma klientidele seda juttu, et nad peaksid endale uusi prille tulema ostma, vaid selle asemel kutsume neid oma prille meie juurde hooldusesse tooma, et nende eluiga pikendada. Ja kui kliendil on prillid katki läinud, siis me ka ei hakka talle kohe uusi prille müüma, vaid parandame need sedasi ära, et need näevad välja nagu uued.”
Piibe Tomp, TOKU:
„Jätkusuutlikkus ja eetika on minu jaoks väga tähtsal kohal nii isiklikus elus kui ka TOKU brändi juures. Iga uue toote loomisel tekib ikka ja alati arutelu, miks me midagi toodame; mis on meie väärtused, mida kanname; kuidas saame võimaluste piires asju paremine ja keskkonnasõbralikumalt teha; kust tulevad meie materjalid ja mille poole me tulevikus püüdleme.
Äärmiselt tähtis on seegi, et kõik tehtu oleks kvaliteetne, sest sellest sõltub toote eluiga. TOKU suurem eesmärk ongi suunata inimest vähem tarbima – mõtle enne, kui ostad, kas sul on seda toodet tarvis, ja kui ostad, siis tahame tagada ja töötame selle nimel, et meie tooted oleksid aina paremad.
Väga tähtis on seegi, et TOKU tootmine on Eestis. Saame kindlad olla, et inimeste töötingimused on head, saadakse õiglast palka ja säiliksid töökohad.
Meil on kindlasti veel pikk maa minna, et meie brändi jalajälg oleks võimalikult väike, aga see on meie eesmärk ja töötame selle nimel iga päev.”
Kriss Soonik-Käärmann, Kriss Soonik Loungerie:
„Minu jaoks on see teema väga südamelähedane. Olen Londonis viibides selle keerise sees olnud ning see, mis moemaailmas viimastel aastakümnetel on toimunud, tekitab minus vahel lausa vastikust. Mõtlen palju, mis on meie panus asjade muutmisel ning olen veendunud, et less is more on minugi moto.
Mis puutub Kriss Soonik Loungerie brändi, siis toodame kõik kollektsioonid Eestis, tänaseks lausa enda stuudios. Olen aja jooksul aru saanud, et meid teeb tugevaks paindlikkus ja võimalus tootmist kontrollida, suurtel masstootjatel on see palju keerulisem. Maailmas toodetakse liiga palju riideid, mida kellelgi vaja ei ole, mina ei ole kunagi tahtnud sellega kaasa minna. Väiksus ja paindlikkus ongi praegu väga tormiliselt muutuvas moemaailmas meie tugevuseks.
Ma olen alati taga ajanud kvaliteetseid materjale ja on näha, kuidas meie kangatootjad liiguvad aina rohkem läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suunas. Veel mõned aastad tagasi oli raske eristada, kas tegu oli reklaamlausega või tõsise tegutsemisega. Täna on juba aga selgemalt näha, kes on selle teema tõsiselt käsile võtnud ja kelle jaoks see jäigi lihtsalt hooajaliseks müügiargumendiks. Samas on moemaailmas veel väga pikk maa minna, et jätkusuutlikkus ja disain kangatootmises rõõmsalt käsikäes käiksid.”
Liisa Soolepp:
„Minu jaoks tähendab jätkusuutlik ja eetiline mood täna seda, et küsimusi on pidevalt rohkem kui vastuseid. See on selles mõttes hea, et suunab kogu aeg lahendusi otsima ja mõtlema, kuidas saaks asju veel paremini teha. Minu loomingus väljendub jätkusuutlikkus eelkõige oma loomeprotsesside lahtiühendamises moemaailma pealesurutud kiirelt vahelduvate hooaegade süsteemist. Soovin luua ajatuid ja kestvaid kudumeid. Materjalidena on taas töölaual mahepuuvill ja teen uusi tootekatsetusi kudumitööstuse jääkmaterjaliga. Samuti on mul väga hea meel, et ettevõte, kus oma kudumeid toodan, on leidnud endale koostööpartneri villajäätme taaskasutamiseks. Lisaks valmivad kõik minu kudumid Eestis.”
Piret Ilves, Piret Ilves Moemaja:
„Viimastel aastatel olen külastanud mitmeid moe-, disaini- ja interjöörimesse ning iga külastuse järel tekib aina enam tunne, et kui keegi ei toodaks näiteks järgmised kaks aastat mitte ühtegi asja, ei juhtuks midagi. Pigem oleksime ikka veel asjadest üleküllastunud. Ja see tunne süveneb veelgi iga kord, kui möödun kaubanduskeskuses mõnest kodutarvete või riiete poest. Suured „koplitäied” kaupu, mis on toodetud lohakalt, läbimõtlematult, vastutustundetult.
Suhtun innukalt liikumistesse nagu #whomademyclothes või #project333. Kõike, mis paneb sügavamalt tarbimise üle mõtlema, tervitan kahe käega. Kui toit on tervislik, võiksid ka riided olla naturaalsed ja elukeskkond väärtustatud – kindlasti kaalumist väärt mõte.
Iga kord, kui näen kõledas sügisniiskuses või talvises pakases polüestrist valmistatud mantlit, ohkan hinges. Sünteetilisest kangast ülerõivas ei täida esmast funktsiooni, see ei hoia sooja. Milleks seda toota? Miks on see meie kaubandusvõrgus saadaval? Miks on tarbijal vähene materjaliteadlikkus?
Oma loomingus olen alati väärtustanud naturaalseid kangaid, ajatut stiili ja funktsionaalsust. Nendel alustel loodud ese kestab kaua ja ei koorma keskkonda. Mulle meeldib, et inimene lahkub minu juurest uue lemmiktootega, mida ta saab erinevalt stiliseerida ning kanda aina uuesti ja uuesti, aastaid. Kõrgetasemeline rätsepatöö sealjuures on minu jaoks nagu õhk, teisiti ei oska tootmist ette kujutadagi. Kvaliteedi tagamiseks toodame kõik Piret Ilvese rõivad Eestis, suurema osa oma stuudios. Suuri laovarusid meil ei ole, sest milleks üle toota? Läbimõeldud ostu puhul ollakse valmis oma lemmikut ka nädalakese või kaks ootama. Põhimõte, et arvestame ka näidismudeli järgi valmistatud toote puhul kliendi personaalsusega, lisab veelgi väärtust.
Piret Ilves Moemaja kangaste valik on välja kujunenud aastatega. Teeme koostööd peamiselt kuue kangatootjaga, kelle puhul teame, kus ja kuidas kangad valmivad. Järeleandmisi ei tee me ka ihusõbralikkuse ega vastupidavuse osas. Soodsa hinnaga juhuslike kangaste laojääke, mida tihti väikestele moefirmadele pakutakse, me ei kasuta, sest nende puhul on liialt raske hinnata vastupidavust ja kvaliteeti.
Lõpetuseks võin öelda, et tavapärane moekarusell mitmete ja mitmete kollektsioonidega aastas ning süsteem „toodan, paiskan müüki, hindan alla” ei ole kindlasti minu mängumaa. Vähem tooteid, rohkem kvaliteeti – see on minu ideaal.”
Selle hooaja kollektsiooni moodustavad neli elegantset kleiti, mis on disainitud erinevatele kehatüüpidele ning sobivad kandmiseks erilistel suvesündmustel. Kollektsiooni iseloomustavad pehmed pastelsed toonid, lendlevad kangad ja figuuri rõhutavad lõiked. Kollektsiooni eesmärk on endiselt sama: tähistada nii isikupära kui ka jätkusuutlikku mõtteviisi.
„Rõivaste laenutamine on Eesti moes uus suund, mis võimaldab kombineerida juba kapis olevaid minimalistlikke igapäevarõivaid harvem kantavate luksuslike esemetega, ilma vajaduseta igaks eriliseks sündmuseks uus rõivaese soetada,“ räägib Rentalieri asutaja Josefine Vaher-Vahter, lisades, et laenutamine on jätkusuutlik ja taskukohane viis, kuidas tippmoodi nautida – ning tarbijate huvi laenutamise vastu on järjest kasvamas.
„Oleme ülimalt meelitatud, et esimene ühine koostöö sai naiste poolt nii soojalt vastu võetud, et saime taas pead kokku panna ja koos Ivo Nikkolo tiimiga uue kevad/suvi kollektsiooni disainida,“ sõnas Vaher-Vahter.
„Soovisime pakkuda rõivaid, mis tunduvad eksklusiivsed, kuid samas mitmekülgsed – luksuslikud, kuid ilma pikaajalise kohustuseta,“ lisas Baltika brändivisuaali ja piirkondliku jaemüügi juht Steffi Saava-Kingisepp. „Rendimood võimaldab ligipääsu kaunitele disainidele ilma raiskamiseta, toetades nutikamaid garderoobivalikuid ja ringsemat moetarbimist.“
Tutvu kollektsiooniga galeriis!
Kollektsioon on juba laenutamiseks saadaval eksklusiivselt Rentalieris. Uuri lisa rentalier.eu.
Päeva vältel toimunud paneelides jagasid oma mõtteid ja kogemusi moetööstuse mõjudest koos võimalike lahendustega Kerli Kant-Hvass (tekstiilide ringmajanduse arendaja ja konsultant), Kaido Kukk (UPM Kymmene viitsepresident), Tiia Plamus (TalTech’i Tekstiilitehnoloogia labori juhataja, tekstiilitehnoloogia kaasproffessor), Cärol Ott (EFF 2024 jätkusuutliku moe auhinna saanud disainer, upcycling moe eestkõneleja), Katrin Kuldma (omanimelise moemaja looja ja omanik, kestliku kvaliteetmoe eestkõneleja), Nelli Pormeister (Sportland Grupp, jätkusuutlikkuse juht), Kristel Martis (Viru Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuht), Kaie Kaas-Ojavere (ettevõtte KIUD kaasasutaja ja tekstiilijäätmete väärindaja), Karin Kreek (Eesti moebrändi Woolish disainer), Kerli Reinsberg (Uuskasutuskeskuse jaekaubandusjuht) ja Key Külaots (Estonian Fashion Festival Tegevjuht).
Toome välja 15 tarkusetera, mis nendest vestlustest kõlama jäid:
1. Järjest rohkem näeb inimesi riietumas isikupäraselt, rõivad on eneseväljenduse viis. On jätkusuutlikum leida enda stiil ja soetada neid riideid, mille puhul sina ise tunned, et need sobivad sinule. Trende ei tasuks liigselt järgida.
2. Enne kui hakkad oma garderoobi täiendama, tee eeltööd. Tutvu brändide väärtustega ja sellega, mille eest nad seisavad. Pööra tähelepanu sellele, kas toode, mida soetad, tuleb reguleeritud taustsüsteemist. Euroopa Liidu regulatsioonid on väljatöötatud meie ja meie keskkonna kaitsmiseks. Kui soetatav toode tuleb platvormilt, kus ühtegi regulatsiooni ei ole, siis tasub peast läbi lasta mõtted: milline on selle tootmise mõju keskkonnale; kas selle kangas võib olla mürgine; kas inimene, kes on selle toote kokku õmmelnud, saab oma palga eest pere toidetud.
3. Rõivamudelit välja valides, mõtle läbi, mis on sul kapis juba olemas. Kas sul on tooteid, millega uut toodet kombineerida? Isikliku stiili leidmine annab siin suure eelise.
4. Võimalusel vali looduslik materjal nagu: puuvill, lina, siid, vill, naturaalnahk jne. Miks? Sest see on biolagunev.
5. Võimalusel vali monomaterjal, see tähendab 100% ühest ja samast kiust materjal, näiteks 100% puuvill. Miks? Sest seda on tulevikus palju lihtsam uueks kangaks ümbertöödelda ja on vähem tõenäoline, et see lõpetab prügina.
6. Teadlased töötavad kangakiudude eraldamise tehnoloogiate kallal, kuid see protsess on sageli toksiline ja teekond paremate lahendusteni veel pikk.
7. Teine eelistus looduslikule monomataterjalile võiks olla kord juba kasutuses olnud kiust taastoodetud kangas, näiteks ümbertöödeldud polüester.
8. Ostes jäta liigne pakend soetamata. Kas sa ikka vajad seda paber- või kilekotti ostu juurde? Kui pakend on ilmtingimata vajalik, kasuta seda korduvalt ning sorteeri hiljem korrektselt.
9. Isikupäraseid tooteid on gardeoobis head toetama klassikalised esemed. Need kestavad garderoobis ja sobituvad paljude olemasolevate ja tulevaste esemetega sinu kapis.
10. Hoolitse! Jälgi tootesilte ja neil olevaid hooldusjuhendeid. Ära pese oma riideid ilma vajaduseta. Võimalusel puhasta vaid rõiva plekiline koht. Kui pesed, pese õrnalt. Ära kuivata riideid kuivatis! Nii liigne pesu kui ka kuivati kasutamine kulutavad riideid. Lisaks paiskab sünteetiliste materjalide pesemine mikroplastikut läbi äravooluvee meie pinnasesse ja veekogudesse. Mida rohkem pesed, seda rohkem mikroplastikut.
11. Kui sinu naturaalsest materjalist musta eseme värv on tuhmunud, saab selle muuta uueväärseks näiteks Viru Keskuses asuv Tubli Rätsep, kes hakkab alates oktoobri keskpaigast pakkuma musta värvi uuendamise teenust. Nahast esemeid kaitse pikema ea nimel viksides. Eelista selleks ökoloogilisi vahendeid nagu vaha. Seemisnahast või kangast jalatsid saad aga kaitsta impregneerides.
12. Paranda! Uued tallad jalanõudele, uus lukk kotile – siin aitavad näiteks Kingaabi meistrid. Mantlil on nööp eest ära? Õmble ette uus. Kui enda oskuseid ei usalda, aitab õmblus- ja rõivaste parandustöödega rätsep.
13. Kui väsid tootest emotsianaalselt, kaalu eseme uueks disainimist ehk upcycling’ut. See tähendab, et mitmest vanast särgist võib saada kleit või pikkadest pükstest lühikesed püksid. Sageli saavad oma esimese elu ära elanud meesterõivad uue hingamise ja kasutuse hoopis naiste riidekapis.
14. Kui korralik ja kandmiseks sobiv rõivas on end sinu jaoks ammendanud ja sa siiski ei soovi seda uueks disainida, anna see uuele ringile kellegile teisele kandmiseks. Viru Keskuses saad need rõivad tuua ja ära anda Uuskasutuskeskuse kappi, Kaubamaja Naistemaailma, ARKETi, Massimo Dutti või ZARA kauplustesse. Kulunud, määrdunud või auklik rõivas uuele ringile andmiseks ei sobi. Seda ei tohi visata ka olmeprügi hulka, eriti mitte sünteetilisest kangast rõivast. Selle asemel tuleb sellised rõivad viia jäätmejaama.
15. Moodi saab armastada ka vastutustundlikult!
