Foto: hypebae.com
Nimelt panid moenädala korraldajad esimest korda kokku jätkusuutlikkuse tegevusplaani, mida moenädalal ka laiemale publikule esitleti ning mille kõige kõlavamaks eesmärgiks sai olla aastaks 2022 zero-waste põhimõttel toimuv moeüritus. Mida see null-prügi-eesmärgi poole pürgimine tegelikult aga tähendab?
Lihtsamatest asjadest alustades – Copenhagen Fashion Week keelab oma üritustel ühekordsete plastesemete kasutamise ja jutt ei käi ainult joogitopsidest või plastkõrtest. Keelatakse ka näiteks plastist riidepuud ja ühekordsed kilest riidekotid, millega riideid tavaliselt moemajast moeetendustele transporditakse.
Mõneti keerulisemaks, kuid kindlasti omaette tunnustust väärivaks, teeb aga moedisainerite elu see, et alates 2023. aastast saavad oma kollektsioone Kopenhaageni moenädalal näidata ainult need moemärgid, kes kasutavad oma kollektsioonides vähemalt 50% ulatuses organic, upcycled või recycled päritolu materjale. Samuti, kes ei põleta ega hävita muul ebaeetilisel moel oma rõivajääke ning kasutavad igapäevaselt oma esemete transportimiseks ainult jätkusuutlikke pakendeid (kõige lihtsam näide – näiteks brändi veebipoe tellimuste puhul). Lõpetuseks peavad ka lavastatud moeetendus ning ametlik üritus selle ümber järgima zero-waste põhimõtet. Lähemalt saab antud plaani kohta lugeda täiesti avalikult moenädala kodulehelt.
See ei ole kindlasti esimene kord, kus rahvusvaheline moenädal on keskkonna teemal sõna võtnud – oleme kirjutanud meiegi sellest, kui Londoni moenädal keelas oma lavadel karusnaha ning Los Angeleses toimus esimene Vegan Fashion Week. Ometi tundub, et Copenhagen Fashion Week on selles vallas ikkagi suurim suunanäitaja ning meiegi ei looda muud, kui et seda suunda hakkavad jälgima ka teised, Pariisi moenädalast meie enda omani siin Tallinnas.
Uus kollektsioon lähtub brändile omasest aeglase moe mõtteviisist ning on loodud suvisteks tähtpäevadeks ja erilisteks hetkedeks. Fookuses on ainueksemplaridena valminud villased jakid, pikad voogavad kleidid ja šikid pükskostüümid – rõivad, mis on mõeldud kandjale, kes hindab kvaliteeti, ajatust ja teadlikku valikut.
Karin Raski sõnul pärineb kollektsiooni inspiratsioon suvistest sündmustest, olgu selleks sünnipäev, pidulik kokkusaamine või lihtsalt üks soe suveõhtu. Lõiked ja detailid rõhutavad naiselikku voolavust ning mugavust, jäädes samal ajal truuks kandja isikupärale. Värvigammas kohtuvad moemärgile omased pehmed pastelltoonid, millele lisavad sel hooajal aktsenti maasikapunane ja suvise taeva sinine.
Brändi väärtustele kohaselt on kollektsioon valminud jätkusuutlikke põhimõtteid järgides. Disainer kasutab hoolikalt valitud kangajääke ja orgaanilisi materjale, lähtudes nii zero waste’i mõtteviisist kui ka ringmajanduse põhimõtetest. Kõik esemed valmivad Tallinnas Kalamajas kogenud rätsepate käe all ainueksemplari või väga väikesearvulise seeriana.
Kollektsioon jõuab pärast esitlust müügile moemärgi Karin Rask stuudios Telliskivi Loomelinnakus. Lisaks leiab brändi loomingut Levi poest Solarise keskuses ja Amee poest Rakveres.
Sügisesel Kuldnõela galal antakse välja Eesti moevälja mainekaim tunnustus. Kuldnõelaga pärjatakse disainer, kelle looming on viimase viie aasta jooksul silma paistnud järjepidevuse, autorikäekirja ja mõjuga. Hõbenõel seevastu toob esile viimase aasta jooksul esiletõusnud looja. Alates 1996. aastast välja antav Kuldnõel on kujunenud Eesti moedisaini keskseks auhinnaks.
Tänavused Kuldnõela nominendid on Lilli Jahilo, Karl Korsar ja Maria Tammeorg. Hõbenõela nominendid on Britten Pärkson, Mari Lemet ja Sille Randviir.
Kuldnõela nominentideks on kolm väga eriilmeline autorit. Lilli Jahilo on aastate jooksul kujundanud selgelt äratuntava, põhjamaise tunnetusega moemaailma, milles kohtuvad modernsus, ajatundlikkus ja naiselik enesekindlus. Karl Korsar paistab silma oma värviküllase ja mängulise visuaalse universumiga, kus olulisel kohal on digiprint, julgus ning isikupärane tekstiilikäsitlus. Maria Tammeorg on aga liikunud käsitöömahukast esteetikast üha küpsema ja suurlinlikuma väljenduseni, ühendades detailitundlikkuse ja tugeva moenägemuse.
Hõbenõela nominentidest on Britten Pärksoni loomingus esil minimalism, tasakaal ja peen materjalitunnetus. Mari Lemet tegutseb veenvalt moe- ja ehtekunsti piiril, tuues oma töödesse tugeva narratiivi ja omanäolise visuaalse keele. Sille Randviir on projektiga Puue ning eriti möödunud aasta kollektsiooniga „Kaos” kinnistanud end autorina, kelle looming ühendab tundlikkuse, noorusliku jõulisuse ja dekonstrueeritud vormikeele.
Tänavuse Kuldnõela žüriisse kuuluvad moeekspert Urmas Väljaots, Postimehe elustiilitoimetuse ja digiajakirjade juht Kristina Herodes, kunstnik Aet Alev, moekunstnik ja Hõbenõel 2023 võitja Karl-Christoph Rebane, Kaubamaja ostujuht Kätlin Häninen, ajakirja Eesti Naine moetoimetaja Anu Merila, moekunstnik ja Kuldnõel 2024 võitja Kirill Safonov.
Kui Kuldnõel ja Hõbenõel jagatakse sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, siis kevadise Tallinn Fashion Weeki programmiga saad tutvuda siin.
