See on pisikene vanalinna servas pesitsev kohvik tohutult moodsa brandingu ja kontseptsiooniga. Kohvikus pakutakse linna parimat kohvi (sedavõrd head, et kui barista pole ise oma tööga rahul, valab tassi tühjaks ja teeb kiirelt uue) ja igapäevaselt käsitööna valmivaid vegansõõrikud. Sõõrikuid on kümneid erinevaid maitseid, uued sordid lisanduvad iga kuu ning nende suursugusust ja pehmust on raske sõnadesse panna. Raske oli uskuda, et see kõik on tõesti vegan.
Jällegi kindla kontseptsiooniga kohvik, ehk siis siin pakutakse ainult juustukooke! Pistaatsia, hallitusjuustu, klassikaline, kondentspiima… You name it. Väga hõrgud maitsed, head hinnad ja sõbralik teenindus. Muide, vihje seda kohvikut külastada sain oma Instagrami-jälgijalt, aitäh selle eest.
Kui tunned tänaval grillkana lõhna ja näed järsku järjekorda, mis ulatub üle tänava, on tegu ühe tõeliselt hea grillkanakohaga. Kohalikud ostavad terve kana ja lähevad koju maiustama. Proovisime siis ka ise järele ning leidsime nii järjekorda nähes kui lõhna tundes ideaalse vanaema peetava Asador de Pollos putka.
Niivõrd pikalt Hispaanias aega veetes oli veidi jabur see, et Itaalia toidu fännidena käisime muudkui just itaallaste juures söömas. Siinkohal võib sattuda igasugustesse turistilõksudesse, kuid Gusto on hoopis maitsemeelte lõks, sest sinna jõudsime kokku vist üle kolme korra. Olles maitsnud pastat, tekkis soov maitsta ka pitsat ja nii see läks. Soovitasin Gustot ka ühele kohalikule, kes polnud harjunud kesklinnas sööma, ning sain hiljem kuulda vaid kiidusõnu nii hinna kui kvaliteedi osas.
View this post on Instagram
Muidugi, mereäärses Málagas viibides tuleb süüa igasuguseid grillkalakesi, mida ka Picasso seal lapsena sõi. Aga taas kord – kuidas leida see õige kala ja mitte istuda saja turisti vahel ega maksta hingehinda. Selleks soovitan võtta ette pooletunnise jalutuskäigu mööda promenaadi El Palo linnaosasse ja täitsa promenaadi lõpusirgel põigata Narval El Palo terrassile. Pretensioonitu ja lihtne, kuid just siin on need krõbedad kalad ülimaitsvad ja ausa hinnaga. Neli toitu ja neli jooki läks meil kokku maksma kõigest 36 eurot ning maitseelamus oli super.
Olemata just suurem asi Venezuela toidu fänn, kutsun siiski üles proovima autentseid arepasid ja muud põnevat, sest kui juba saab proovida ja kõik, kes teavad, ütlevad, et hea on, siis tasub avastada ja oma maitsemeeli avardada.
Empanadasid kohtab Málagas ikka siin-seal, kuid väga armas avastus oli usaldusväärne Elombu empanadade söögikett, mida võib leida kogu linnast ja kust saab tõesti kvaliteetseid põnevate täidistega äsja ahjust välja vupsanud empanadasid. Mõnus söök, mida kaasa haarata, kui ees seisab matk lossi või mäkke.
Mul on kuidagi alati nii, et kui olen välismaal väga kaua, siis viskab mingil hetkel kohaliku kandi toidust väga üle ja tahaks midagi täiesti teistsugust. Nii tuleb appi Jaapan. Curry-Ya oli imeline avastus. Autentne jaapani popkultuuri stiilis resto, mis asus kusagil vanalinna keldris. Olemas olid head päevapakkumised, karrid, motchi magustoidud ja kõik, mida Hispaania-Itaalia toidust küllastunud hing ihkas.
Mõnus koht, kus on tohutult armas wesandersonlik sisekujundus ja head brunchi-road pannukatest munadeni, lisaks tervislikud smuutid. Asetseb see, nagu nimigi reedab, muusikaakadeemia vastas ning aknast kostab, kuidas keegi harjutab trombooni või hõikab ooperihäälel heliredelit. Väga muhe olemine.
Viimane, aga teistega samaväärselt hea soovitus, on mikrokohvik Taybo. Kahe muheda koogi- ja kohvisemu kohake, kes sind juba uksel rõõmsalt tervitavad ning pakuvad head-paremat. Kohv on siin kindlasti kümme punkti, aga ka küpsetised viivad keele alla. Kuna kohake on tõesti pisikene, siis ei tasu kohkuda ning tuleb ennast sinna lihtsalt sisse suruda ja tellimus esitada – nii see käibki.
Anni, täpselt kuu aega avatud Hooaega on selja taga – milline hetk või tagasiside on Sind selle aja jooksul kõige rohkem üllatanud või rõõmustanud?
Mind on kõige rohkem üllatanud see, kui palju võib ühte päeva korraga mahtuda – nii probleeme kui rõõme. Õnneks on kiidusõnu olnud märksa rohkem kui virisemist. Meie juurde satub nii palju toredaid inimesi ja olen oma klientuuri eest südamest tänulik.
Eriti eredalt on meelde jäänud ühe meesterahva kommentaar: „See uus Anni kohvik on viimase aja parim asi, mis Eesti Vabariigis juhtunud on!“ See teeb tõesti meele heaks, sest ma teen kohvikut selleks, et pakkuda inimestele rõõmu ja head tunnet.
Kui midagi peakski meie kohvikus kellelegi meele mõrudaks tegema, siis kindlasti ei ole see tahtlik. Me alles õpime ja harjutame iga päev ning anname endast parima, et teha asju nii hästi, kui oskame ja õigeks peame. Seega palume ka veidi andestust alguse väikeste apsakate eest.
Kõik road on loodud Sinu signatuurretseptide põhjal. Milline roog menüüst on kõige rohkem “Anni Arro nägu” – ja miks just see?
Nii-öelda vanast ajast jätsin menüüsse küpsetatud kitsejuustusalati. Selles on palju maitseid, mis on väga minulikud – peet, grillitud paprikad, läätsed, hummus, kitsejuust… Selline mõnus magusa ja hapu mäng.
Kui peaksid Hooaja kirjeldama kolme sõnaga, mis ei ole seotud toidu ega joogiga, siis millised need oleksid?
Helge, rõõmus ja soe.
Oled öelnud, et e-poodide ajastul on poes käimine omaette sündmus. Kuidas üks kohvik saab seda sündmuslikkust Sinu meelest võimendada?
Hea toit kosutab hinge ja teeb meele heaks. Šoppamine on minu meelest päris väsitav töö, mistõttu olen Kaubamaja pikaajalise kliendina ammu tundnud puudust kohast, kus saaks vahepeal jalga puhata, midagi mõnusat süüa, aknast välja vaadata ja rahulikult kohvi juua. Nüüd on see väike „oaas“ lõpuks olemas.
Ja lõpetuseks. Millise koogi, söögi või joogiga peaks sinu arvates tähistama üht eriti head Kaubamaja ostu?
No klaasike šampanjat ei tee kunagi kunagi halba! Ja kindlasti ka killuke meie Mari tehtud imelist kooki. Minu lemmik on tema Napoleoni kook… või siis granadilli-vaarika makroonikook.
View this post on Instagram
Anni Arro kohvik Hooaeg ootab külalisi Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas E-L kell 10-20 ja P 10-18.
Sabre usub, et söögilaud on maailma suurim sotsiaalvõrgustik – paik, kus jagatakse aega ja toitu inimestega, keda armastame. Et iga söömaaeg oleks veidi erilisem, lisab Sabre lauale värvi, mängulisust ja šikki joont. Just selge visioon ja julge disainikeel on teinud kahvlitest ja nugadest ihaldusväärsed disainiobjektid.
Sabre Paris asutati 1993. aastal Francis Gelbi ja tema abikaasa Pascale’i poolt. Gelb kasvas üles noameistrite peres, kuid otsustas teadlikult murda Prantsuse söögiriistade rangeid traditsioone. Tollal oli valik kas klassikaline, kallis ja igav – või värviline, kuid odav. Sabre eesmärk oli luua midagi vahepealset: rõõmsat ja elegantset.
Esimesed Sabre söögiriistad pandi käsitsi kokku koduse köögilaua taga ning läbimurde tõi tellimus sisustuspoodide ketilt Habitat. Tänaseni valmistatakse kõik Sabre esemed Prantsusmaal Thiers’ piirkonnas, kasutades hoolikalt valitud materjale nagu roostevaba teras, akrüül ja naturaalne puit. Käsitöö ja kvaliteet tähendavad Sabre jaoks ka kestlikkust – asjad, mis ei lähe katki ega moest, on kõige jätkusuutlikumad.
„Ma müün brasserie-õhustikku. Mitte Versailles’ lossi rafineeritust,“ on Francis Gelb öelnud. Sabre ei paku tseremoniaalsust, vaid igapäevast ilu. Värvipalett ulatub sügavatest toonidest pehmete pastellideni ning bränd on tuntud mix & match-lähenemise poolest – ootamatud kombinatsioonid loovad isikupärase laua, kus igal pereliikmel võib olla oma lemmik.
Sabre Paris’ söögiriistad on nüüd saadaval Tallinna Kaubamaja Kodumaailmas ning veebipoes kaubamaja.ee. Lisaks leiab Sabre söögiriistad ka vastavatud Kaubamaja Naistemaailmas asuvas kohvikust Hooaeg.
