23. oktoobrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud näitus “Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010”, mis võtab ette kümnendi, mil postsovetlike 1990ndate vaesus, kauboikapitalism ning glamuuriiha olid ühiskonnast haihtumas, kuid neoliberaalsed väärtused ei olnud veel kunstiväljal pead tõstnud.

“Metsik, kohati infantiilne, tihti tolleaegse underground-peoskenega ühte sammu astuv nullindate mood on oma kasvatamatuse ja elujaatava hoiaku tõttu teravas kontrastis praeguse, paljuski müügile ja seeriatootmisele orienteeritud Eesti moedisainiga,” ütleb kuraator Anne Vetik, kes valis näitusele 19 kodumaise disaineri ja brändi loomingu, mis seda perioodi kõige paremini iseloomustavad. “Ühtpidi ammutati tol perioodil kindlasti endasse Lääne suure moe trende, kuid neid töödeldi läbi väga spetsiifilise prisma, mida praegu Eesti moes kohtab harva. Rõivaste kaudu väljendati ennast kui kunstnikke, mitte ei toodetud rõivaid, et neid müüa.”

Eesti moekunstnikud ei lähtunud tol kümnendil fookusgrupi uuringutest ja ülemaailmsetest trendidest, vaid enda personaalsest maailmatunnetusest ja loomisvajadusest. Oluline platvorm, mis innustas kunstnikke tegutsema, pakkus lavalist väljundit ja ahvatlevaid auhindu, oli klubikultuuri eestvedajate Helen Mahmastoli ja Kuno Tehva algatatud moekonkurss SuperNoova, mis aastatel 1998–2008 oli Eesti moeelu käivitavaks mootoriks. Žüriis oli alati koht ka väliskülalistele ning arvestatavad rahalised auhinnad andsid võitjaile võimaluse keskenduda loomingule. ERKI Moeshow elas nullindatel läbi Jaanika Terasmaa eestvedamisel võimsa renessansi, võimaldades moe- ja tekstiilitudengitel teha esimesi samme avalikul laval, koguda tuntust, leida enda ostjaid ja kandjaid. Eesti Kunstiakadeemia projekt HULA lubas proovida kätt seeriamoe tootmises ja brändiloomes, seejuures liigseid piiranguid seadmata.

Näitusele jõudnud valik on vaid murdosa Eesti disainerite neil aastatel sündinud loomingust. 19 disaineri seast leiab sellised nimed nagu Liisi Eesmaa, Jaanus Orgussaar, Aldo Järvsoo, Anu Samarüütel-Long, Kirill Safonov, Vassilissa Danavir, Aivar „Antonio“ Lätt, Kris Lemsalu, Britt Samoson ja Triinu Pungits. Eelkõige oli kuraatori sõnul valiku aluseks avangardsus, kunstipärasus ja uuenduslikkus, kunstniku soov ja võime murda lahti klassikalisest ilu- ja rõivanägemusest, luua või tuua Eestisse uutmoodi esteetikat ja julgus mängida endaloodud, mitte konventsionaalsete reeglite järgi.

Anne Vetik leiab, et seda perioodi kokku võtva näituse loomine on Eesti kultuurile oluline: “Oluline sellepärast, et mood paraku ei jõua tihti muuseumisse, kuigi tegemist on kunstialaga, mis kirjeldab meie ühiskonda väga täpselt. Seetõttu on oluline moetoodangut dokumenteerida ja koguda samamoodi, nagu toimetame muude disaini- ja kunstiartefaktidega.”

Olgu lisatud, et näitusega kaasneb kooliõpilastele suunatud haridusprogramm ning vestlustest ja loengutest koosnev publikuprogramm, kus esinevad näitusel osalevad disainerid.

Eesti professionaalseid ehtekunstnikke koondav A-Galerii on pälvinud  rahvusvahelise tunnustuse, saades kutse esindada Eesti unikaalset disaini moepealinnas tänavusel Milano Jewelry Weekil. Oma erakordsete saavutuste ja globaalse nähtavuse tõttu ehtekunstis esile tõstetud A-Galerii viib moepealinna vallutama kolme kohaliku ehtekunstniku – Margit Paulini, Rita-Livia Eriksoni ja Ivar Kaasiku – ainukordsed ja silmapaistvad tööd.

Tänavu 20.–26. oktoobrini toimuv Milano Jewelry Week ühendab valdkonna ajaloolised traditsioonid uuenduslike kaasaegsete suundadega, tuues kokku disainerid ja ehtehuvilised üle maailma. Eesti kunstnike looming on eksponeeritud mainekal Artistar Jewels ühisnäitusel, kus astub üles üle 200 rahvusvahelise tippautori. A-galerii esindajaks kohapeal on kunstnik Margit Paulin, kes tutvustab publikule ja žüriile kohalikku ehtekunsti käekirja.

A-Galeriist Milanosse lennutatud teosed paistavad rahvusvahelisel areenil silma oma ootamatu materjalikasutuse ja sügavate lugude poolest. Loomingus on kasutatud kõike alates looduslikest õunaseemnetest, granaatidest ja kunstnike endi lihvitud vääriskividest kuni kulla ja kunstniku ateljees kolm aastat kuivanud õlivärvi jääkideni. Teosed tegelevad nii loodusliku külluse ja kohanemise otsingute kui ka ühiskondlike ootuste ja filosoofiliste küsimustega kunsti olemusest.

Rahvusvaheline tunnustus toob tulevikus uut kunsti ka Eestisse. Milano Jewelry Weeki lõpus valib A-Galerii osalenute seast kolm silmapaistvat kunstnikku, kes saavad kutse osaleda avaneb võimalus oma töid galerii 2027. aasta näituseprogrammis näidata.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com.