4. veebruaril Mercedes-Benz Kiev Fashion Daysil toimunud moeetendusel näitasid oma sügis-talv 2017/2018 kollektsioone neli Eesti andekat moedisainerit: Triinu Pungits, Äli Kargoja (bränd August), Kätlin Kikkas (bränd KÄT) ja Kristel Kuslapuu. Täna on meil rõõm esitleda eesti disainerite ühisetenduse ametlikke fotokaadreid.

Eesti disainerite Kiievi moenädalal osalemise organiseeris moeagentuur fashionavant, mille eesmärk on toetada eesti disainereid müügi-, turundus- ja PR-tegevustes ning aidata neil ka rahvusvaheliselt kasvada. Piret Rätsepa, fashionavanti kaasasutaja sõnul valiti eesti disainerite ühisetenduseks Kiievi moenädal, kuna see üritus on aastate jooksul silma jäänud hea hüppelauana just alustavatele disaineritele. „Rahvusvaheline press ning erinevate riikide sisseostjad kogunevad Kiievisse, et leida uusi talente Kesk- ja Ida-Euroopa regioonist,” selgitab Rätsep. „Eesti disainerite moeetendus oli menukas ja läks täissaalile. Kollektsioonid pakkusid huvi nii rahvusvahelisele kui ka kohalikule pressile ning publikule.”

Augusti sügis-talvine kollektsioon jätkab looduslike kangaste ning innovaatilise disaini sidumist naise jaoks, kes hindab põhjamaiselt puhast disaini ning väärtustab seejuures kangaste päritolu ja jätkusuutlikku mõtteviisi üleüldiselt. Augusti sügis-talv 17/18 kollektsioon on inspireeritud 90. aastate sportlikest siluettidest ning seob selle ajastu kangad, nagu veluuri ja teksa, kaasaegseks tervikuks. Brändi viiendas kollektsioonis on suur rõhk mustadel ja valgetel looduslikust popliinist triiksärkidel, mis oma eripäraste detailide ja volüümiga annavad klassikalisele triiksärgile augustiliku omapära. Samuti on laienenud brändi jaoks edukaks saanud bambustrikotaažist toodete valik.

Kristel Kuslapuu kollektsioon „Samsara” flirdib julgete vormide, värvide ja mustritega. Iga ühel on elus missioon saada hakkama oma pahede ja harjumustega. Esimene samm on kõige lihtsam – endale probleemide tunnistamine. Just esimest sammu see kollektsioon sümboliseeribki. Nõiaringi, millest on raske, kuid mitte võimatu välja saada. See on sügavalt isiklik ja eneseirooniline kunstiteraapiasessioon. Utoopiline ennustus või unistus maailmast, kus riietel puudub sugu ja igaüks võib olla see, kes tahab, hoolimata vanusest, orientatsioonist või sellest, kas ta on kassi- või koerainimene.

KÄT kollektsiooni „From Sunset to Sunrise” iseloomustavad sügisesed toonid ning retrost laenatud lõiked, mis on uuendatud KÄTi käekirjaga – skandinaavialikud materjalid ja vimkaga detailid. Kollektsiooni iseloomustavad naiselikkus ja tugevus, mis tuleb esile villaste kangaste ja jõuliste lõigete abil.

Triinu Pungitsa kollektsioon „Dun” on pühendatud kasvamisele ja elule. Sügis-talvise kollektsiooni inspiratsioon on tulnud maastiku jõulisest mitmekesisest koloriidist ja energiast. Kollektsioonist võib leida sügavaid mustjaspruune, kirglikke punaseid ja pärlendavaid kahvatuvalgeid toone, juurde tuhandetes värvitoonides disaineri enda loodud mustrikordusi. Tootevalik varieerub trikoost mantliteni. Kollektsioon on loodud, pidades silmas inimesi, kes on kirglikud ja sisemiselt tugevad.

Nimetatud disainerite moeetenduse kaadritega saab tutvuda allolevas galeriis.

Sellega ühes saabki läbi meie seekordne MBKFD kajastus. Portail tänab veel kord Nordicat, Eesti Suursaatkonda Kiievis ja moeagentuuri fashionavant, kes selle reisi ja eesti disainerite ülesastumise kajastamise võimalikuks tegid.

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin! 

Eesti disainkudumite bränd Ärni Blum avas hiljuti Telliskivi Loomelinnakus oma esimese minimalistlikult luksusliku stuudiopoe. “Tagasi vaadates pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni tänaseks kasvanud on,” ütleb Portailile oma teekonda jagav moemärgi looja ja disainer Johanna Paiste.

Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.

Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni

Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.

Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”

NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.

Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon

Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.

Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”

Kuldse kesktee otsingul

Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.

Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.

Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.

Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.