Foto: Frankie Animal
Lahkesti olid Portailile nõus aru andma Frankie Animali liikmed Marie M. Vaigla ja Jonas Kaarnamets.
Kuidas on Frankie Animal oma praeguse stiili leidnud?
Marie: Kõik on läinud ikka loomulikku teed pidi. Muusika ju tuleb meist endist ning see omakorda dikteerib visuaalse keele. Saame kohe aru, kui pilt, riided või muu väline ei sobitu muusikaga, või ka vastupidi. Need käivad käsikäes.
Kas jälgite kindlat mustrit ja vormi enda projektide visuaalse osa juures – alates riietest kuni albumite kujundusteni? On teil selleks oma meeskond või suunate ja toimetate ise?
Marie: Albumi „The Backbeat” puhul oli küll väga selge kontseptsioon ja läbiv joon, millega kontsertidel üritasime mängida. Albumi kujundusel oli oluline osa Kärt Hammeri kunstil, millest lähtuvalt ka kõik muu ümber tegime.
Aga ka nüüd, just viimaste singlite puhul, oleme üritanud piltide ja videote abil ühist keelt leida ning usun, et oleme sellega väga hästi hakkama saanud. Suurt tiimi meil ei olegi, Kärt Hammer loomulikult aitab stilistikaga, kuid suuresti olemegi selline DIY-bänd.
Jonas: Et tiim tähendab enamikel juhtudel raha ja kuna iseseisvalt tegutsevatel bändidel seda üleliia pole, siis liigub bändindus üha laiema „DIY-stumise” poole. Meie puhul kehtis näiteks viimaste singlite artwork’i tegemisel sama muster: mõtlesime koos mingi idee, meie bassimees Jan disainis ja teostas selle ning lõpuks andsime Mariega veel nõu, mida muuta. Lihtne, odav ja kiire.
Mis teil oma esimesel live-kontserdil seljas oli?
Marie: Minul olid vist teksapüksid ja triibuline (või roosa?!) pikkade varrukatega kampsik. Väga indie, tõesti. Ega esimestel laividel ei osanudki visuaalsele poolele nii suurt rõhku panna ja ausalt öeldes ei mäletagi, kes selle stilistika tegi. Hiljem oleme sellega küll palju vaeva näinud, parim näide on aastapäevad tagasi toimunud KUMU kontsert, kus meil oli väga selge kontseptsioon ja meie jaoks oli oluline, et lavaline pilt haakuks meie muusika ja albumi kujundusega. Siis tegi laval kunsti Kärt Hammer, mis ka otsepildina seinale projekteerus. Idee midagi sellist teha mõlkus juba tükk aega meeles ning KUMU oli enam kui õige koht selle realiseerimiseks.
Jonas: Mul oli seis suhteliselt sama. Seljas oli triibuline särk, beežid püksid ja hall pusa. Väga 2012. Kusjuures fun fact: selle ürituse nimi oli „Blinking Rabbits from Neptune”. Seal esinesid veel Elephants From Neptune, Blinking Lights ja Tenfold Rabbit. Tuhnides Facebooki lõpututes arhiivides, leidsin kontserdi ametliku lehe, mille kirjelduses seisis: „Eelsoojendusena on võimalik suurelt ekraanilt vaadata UEFA 2012 Meistrite Liiga finaalmängu (Chelsea vs. Bayern). Jalkamängu vaheajal esineb noortest muusikutest koosnev akustilist indie rock’i mängiv bänd!”
Milline on üks stiilipuhas laul?
Marie: Mina isiklikult ei olegi suur „stiilipuhtuse” fänn. Minu jaoks seostub see klišeedega. See on see, kui miski peab kuskile raamidesse mahtuma ja olema nii „nagu on õige”. Ma ei arva, et stiilipuhtus kui selline täna enam nii tähtis on. Elame ajas, kus erinevaid stiile omavahel segatakse – seega selget stiilipuhtust on uues muusikas raske leida. Nendest „miksidest” arenevad omakorda uued stiilid ning ma arvan, et see on väga huvitav ja vajalik. Ent kõige olulisem on ikkagi sisu.
Jonas: Minu jaoks on stiilipuhas laul, kontsert või artist selline, mis mõjub tervikuna. Mõjutused on sulandunud ühtlaseks seguks nii, et oskad ehk välja noppida erinevaid konkreetseid laenatud elemente, aga kõik need elemendid kokku mõjuvad värske ja uuena.
Inimene, nähtus või loom, kellest ja millest inspireerute?
Marie: Inspireerume mingist sisemisest seisundist, mis omakorda sõltub inimestest, suhetest, ilmast, filmidest, raamatutest…
Jonas: Mind inspireerib alati värskus. Olgu see siis inimene, mingi koht või muusika – kui ta/see mõjub mulle värske või uuena, siis tunnen, kuidas mu tšakrad avanevad.
Kas ja milliseid alternatiivseid ideid „Misty” videole veel oli?
Marie: Valminud versioon oli äkki kolmas variant „Misty” videost? Kõigepealt oli idee teha kunstipärane tantsuvideo, seejärel lihtne DIY-proovika-video. Lõpliku idee peale tulime koos Martin Kuudiga ning sinna oli südamekostüüm kohe sisse kirjutatud, kuna video räägib ju mehe südame elust, kui ta on armuvalus. Natuke kurb, südamlik, armas ja kergelt iroonilise alatooniga.
Mis on Frankie Animali missioon?
Marie: Võib-olla see, et olla kunagi oma muusikaga kellelegi eeskujuks, inspiratsiooniks. Olla kellelegi põhjus, miks ta midagi teeb.
Vaata ka Frankie Animali loo „Misty” videot:
Anni, täpselt kuu aega avatud Hooaega on selja taga – milline hetk või tagasiside on Sind selle aja jooksul kõige rohkem üllatanud või rõõmustanud?
Mind on kõige rohkem üllatanud see, kui palju võib ühte päeva korraga mahtuda – nii probleeme kui rõõme. Õnneks on kiidusõnu olnud märksa rohkem kui virisemist. Meie juurde satub nii palju toredaid inimesi ja olen oma klientuuri eest südamest tänulik.
Eriti eredalt on meelde jäänud ühe meesterahva kommentaar: „See uus Anni kohvik on viimase aja parim asi, mis Eesti Vabariigis juhtunud on!“ See teeb tõesti meele heaks, sest ma teen kohvikut selleks, et pakkuda inimestele rõõmu ja head tunnet.
Kui midagi peakski meie kohvikus kellelegi meele mõrudaks tegema, siis kindlasti ei ole see tahtlik. Me alles õpime ja harjutame iga päev ning anname endast parima, et teha asju nii hästi, kui oskame ja õigeks peame. Seega palume ka veidi andestust alguse väikeste apsakate eest.
Kõik road on loodud Sinu signatuurretseptide põhjal. Milline roog menüüst on kõige rohkem “Anni Arro nägu” – ja miks just see?
Nii-öelda vanast ajast jätsin menüüsse küpsetatud kitsejuustusalati. Selles on palju maitseid, mis on väga minulikud – peet, grillitud paprikad, läätsed, hummus, kitsejuust… Selline mõnus magusa ja hapu mäng.
Kui peaksid Hooaja kirjeldama kolme sõnaga, mis ei ole seotud toidu ega joogiga, siis millised need oleksid?
Helge, rõõmus ja soe.
Oled öelnud, et e-poodide ajastul on poes käimine omaette sündmus. Kuidas üks kohvik saab seda sündmuslikkust Sinu meelest võimendada?
Hea toit kosutab hinge ja teeb meele heaks. Šoppamine on minu meelest päris väsitav töö, mistõttu olen Kaubamaja pikaajalise kliendina ammu tundnud puudust kohast, kus saaks vahepeal jalga puhata, midagi mõnusat süüa, aknast välja vaadata ja rahulikult kohvi juua. Nüüd on see väike „oaas“ lõpuks olemas.
Ja lõpetuseks. Millise koogi, söögi või joogiga peaks sinu arvates tähistama üht eriti head Kaubamaja ostu?
No klaasike šampanjat ei tee kunagi kunagi halba! Ja kindlasti ka killuke meie Mari tehtud imelist kooki. Minu lemmik on tema Napoleoni kook… või siis granadilli-vaarika makroonikook.
View this post on Instagram
Anni Arro kohvik Hooaeg ootab külalisi Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas E-L kell 10-20 ja P 10-18.
Tulevase Station Narva muusikaprogrammi südameks saab 4. ja 5. septembril taas Narva Muuseum ajaloolises Hermanni linnuses ning muusika kõlab ka ööpidudel jõeäärses Ro-Ro kultuuriklubis ja eriüritustel üle linna.
Trip-hopi pioneer Tricky, kes esines ka kõige esimesel Station Narva festivalil 2018. aastal, saabub piirilinna oma uut muusikat tutvustava Euroopa tuuri raames. Bristolist päris mees, kelle debüütalbum “Maxinquaye” (1995) müüs Suurbritannias kullanormi jagu ning kellest David Bowie kirjutas ajakirja Q proosapoeemi, kõlab endiselt nagu eikeegi teine ehk salapärane sulam alternatiivsest hiphopist, raggast, rockist ja äraspidisest popist. Massive Attacki koosseisus alustanud Tricky on koostööd teinud muusikailma vägevatega nagu Beyoncé, Yoko Ono, PJ Harvey, Björk ja ka meie Mariin Kallikorm, kes samuti oma bändiga mariin k. Station Narval esineb.
Publiku palaval nõudmisel jõuab Narva taas ka Islandi elektroonilise muusika ikoon GusGus. Grupi südameid pumpava rütmi ja lopsakate meloodiatega kõrkläikeses kõlapildis kohtuvad 80ndate sündipop ja 90ndate reiv, sekka trance’i, urban souli ja UK garage’i kajasid. Algusaegadel enam kui kümneliikmelisest seltskonnast on tänaseks saanud saundimeistri Biggi Veira ning lauljate Daníel Ágúst Haraldssoni ja ansamblist Vök tuntud Margrét Rán’i trio.
Narvast pärit ALIKA, kes lisas hiljuti oma karikate rivisse telekonkursi “Su nägu kõlab tuttavalt” 10. hooaja võidu, lubab tulevasel kodulinna esinemisel suurejoonelist sünnipäeva tähistamise erikava koos bigbändi ja kohaliku laulustuudioga Magic Land.
Poeet ja muusik EiK, kes on end maksma pannud Eesti ühe tegusama ja menukama artistina, toob Narva sügisesse oma tänavukevadise albumi “lõputu festival” kava koos supergrupiga, kus mängivad Rein Fuks (Pia Fraus, Imandra Lake), Mattias Tirmaste (Haldi & ans. Flamingo) ning Taali Lehtla (Siniviisor).
Ida-Viru päritolu kitarristi ja laulukirjutaja Mariin Kallikormi juhitud shoegaze’i bänd mariin k. on oma tänavu ilmunud debüütalbumi “rose skin” tuules jõudnud nii raadiojaama KEXP eetrisse kui ka nimekatele välissündmustel nagu Supersonic Block Party Prantsusmaal, Ireland Music Week Iirimaal ja Reeperbahn Festival Saksamaal. Üle maailma on Kallikorn tuuritanud ka Station Narva ühe peaesineja Tricky bändis mängides.
Pealinna produtsent ja DJ Luurel Varas kostitab narvakaid leidliku ja mängulise bassimuusikaga ning Läti muusik ja etenduskunstnik Elizabete Balčus neo-psühhedeelse kavaga, milles kohtuvad sürrealistlikud kostüümid, ooperikoolitusega hääl ning köögiviljadest konstrueeritud süntesaatorid.
Uued esinejad ja kogu Station Narva programm avalikustatakse järk-järgult tuleva aasta jooksul.
Lisaks toimuvad festivalil kunstiprogramm, elamustuurid, linnaruumi-aktsioonid, kogukonnavestlused, narvapärased ühissöömingud ja muu Station Narva klassika.
Station Narva 2026 festivali pääsmed on müügil Piletilevis.
