Käesoleva nädala laupäeval saab kodumaist brändi Frankie Animal näha Eesti Laulu finaalis. Mõni nädal tagasi andis koosseis välja oma Eesti Laulu võistlusloo „Misty” video. Kuna meile meeldivad nii Frankie Animal, „Misty” kui ka südamekostüümis Henrik Kalmet, siis mõtlesime, et räägime stiilist ja kostüümidest Frankie Animaliga veelgi.

Lahkesti olid Portailile nõus aru andma Frankie Animali liikmed Marie M. Vaigla ja Jonas Kaarnamets.

Kuidas on Frankie Animal oma praeguse stiili leidnud?

Marie: Kõik on läinud ikka loomulikku teed pidi. Muusika ju tuleb meist endist ning see omakorda dikteerib visuaalse keele. Saame kohe aru, kui pilt, riided või muu väline ei sobitu muusikaga, või ka vastupidi. Need käivad käsikäes.

Kas jälgite kindlat mustrit ja vormi enda projektide visuaalse osa juures – alates riietest kuni albumite kujundusteni? On teil selleks oma meeskond või suunate ja toimetate ise?

Marie: Albumi „The Backbeat” puhul oli küll väga selge kontseptsioon ja läbiv joon, millega kontsertidel üritasime mängida. Albumi kujundusel oli oluline osa Kärt Hammeri kunstil, millest lähtuvalt ka kõik muu ümber tegime.

Aga ka nüüd, just viimaste singlite puhul, oleme üritanud piltide ja videote abil ühist keelt leida ning usun, et oleme sellega väga hästi hakkama saanud. Suurt tiimi meil ei olegi, Kärt Hammer loomulikult aitab stilistikaga, kuid suuresti olemegi selline DIY-bänd.

Jonas: Et tiim tähendab enamikel juhtudel raha ja kuna iseseisvalt tegutsevatel bändidel seda üleliia pole, siis liigub bändindus üha laiema „DIY-stumise” poole. Meie puhul kehtis näiteks viimaste singlite artwork’i tegemisel sama muster: mõtlesime koos mingi idee, meie bassimees Jan disainis ja teostas selle ning lõpuks andsime Mariega veel nõu, mida muuta. Lihtne, odav ja kiire.

Mis teil oma esimesel live-kontserdil seljas oli?

Marie: Minul olid vist teksapüksid ja triibuline (või roosa?!) pikkade varrukatega kampsik. Väga indie, tõesti. Ega esimestel laividel ei osanudki visuaalsele poolele nii suurt rõhku panna ja ausalt öeldes ei mäletagi, kes selle stilistika tegi. Hiljem oleme sellega küll palju vaeva näinud, parim näide on aastapäevad tagasi toimunud KUMU kontsert, kus meil oli väga selge kontseptsioon ja meie jaoks oli oluline, et lavaline pilt haakuks meie muusika ja albumi kujundusega. Siis tegi laval kunsti Kärt Hammer, mis ka otsepildina seinale projekteerus. Idee midagi sellist teha mõlkus juba tükk aega meeles ning KUMU oli enam kui õige koht selle realiseerimiseks.

Jonas: Mul oli seis suhteliselt sama. Seljas oli triibuline särk, beežid püksid ja hall pusa. Väga 2012. Kusjuures fun fact: selle ürituse nimi oli „Blinking Rabbits from Neptune”. Seal esinesid veel Elephants From Neptune, Blinking Lights ja Tenfold Rabbit. Tuhnides Facebooki lõpututes arhiivides, leidsin kontserdi ametliku lehe, mille kirjelduses seisis: „Eelsoojendusena on võimalik suurelt ekraanilt vaadata UEFA 2012 Meistrite Liiga finaalmängu (Chelsea vs. Bayern). Jalkamängu vaheajal esineb noortest muusikutest koosnev akustilist indie rock’i mängiv bänd!”

Milline on üks stiilipuhas laul? 

Marie: Mina isiklikult ei olegi suur „stiilipuhtuse” fänn. Minu jaoks seostub see klišeedega. See on see, kui miski peab kuskile raamidesse mahtuma ja olema nii „nagu on õige”. Ma ei arva, et stiilipuhtus kui selline täna enam nii tähtis on. Elame ajas, kus erinevaid stiile omavahel segatakse – seega selget stiilipuhtust on uues muusikas raske leida. Nendest „miksidest” arenevad omakorda uued stiilid ning ma arvan, et see on väga huvitav ja vajalik. Ent kõige olulisem on ikkagi sisu.

Jonas: Minu jaoks on stiilipuhas laul, kontsert või artist selline, mis mõjub tervikuna. Mõjutused on sulandunud ühtlaseks seguks nii, et oskad ehk välja noppida erinevaid konkreetseid laenatud elemente, aga kõik need elemendid kokku mõjuvad värske ja uuena.

Inimene, nähtus või loom, kellest ja millest inspireerute?

Marie: Inspireerume mingist sisemisest seisundist, mis omakorda sõltub inimestest, suhetest, ilmast, filmidest, raamatutest…

Jonas: Mind inspireerib alati värskus. Olgu see siis inimene, mingi koht või muusika – kui ta/see mõjub mulle värske või uuena, siis tunnen, kuidas mu tšakrad avanevad.

Kas ja milliseid alternatiivseid ideid „Misty” videole veel oli? 

Marie: Valminud versioon oli äkki kolmas variant „Misty” videost? Kõigepealt oli idee teha kunstipärane tantsuvideo, seejärel lihtne DIY-proovika-video. Lõpliku idee peale tulime koos Martin Kuudiga ning sinna oli südamekostüüm kohe sisse kirjutatud, kuna video räägib ju mehe südame elust, kui ta on armuvalus. Natuke kurb, südamlik, armas ja kergelt iroonilise alatooniga.

Mis on Frankie Animali missioon?

Marie: Võib-olla see, et olla kunagi oma muusikaga kellelegi eeskujuks, inspiratsiooniks. Olla kellelegi põhjus, miks ta midagi teeb.

Vaata ka Frankie Animali loo „Misty” videot:

Minimal Wind on avaldanud uue singli „Flowers On The Nightstand“ – loo, mis märgib bändi jaoks uut ajajärku. Koosseisumuutuse järel astub endine kitarrist ja taustalaulja Paula Pajusaar nüüd Minimal Windi ette solistina, tuues bändi kõlasse uue tundlikkuse ja isiklikuma vaatenurga.

„Flowers On The Nightstand“ kõlab Minimal Windile omaselt kitarriliselt ja meloodiliselt ning mängib tumeduse ja helguse kontrastiga. Lugu maalib intiimse emotsionaalse ruumi, kus igatsus ja leppimine põimuvad helikeelde, mis on ühtaegu õrn ja jõuline.

Vahetult enne singli ilmumist osalesid Minimal Wind ja viimase superstaarisaate võitja ANT konkursi Eesti Laul 2026 finaalis. Rahvusvaheline mainekatest nimedest koosnev žürii (nende hulgas Linnea Deb, Paul Jordan, Rosa Linn jt) hindas nende lugu “Wounds (Don’t Wanna Fall”) austusväärse kolmanda koha vääriliseks ning üldarvestuses koos rahvahääletusega saavutati 6. koht.

Minimal Wind saabus esimesena Eesti muusikamaastikule aastal 2022, võites Eesti Laulul uustulnukana teise koha ja rahvusvahelise žürii esikoha. Bänd on soojendanud Eestis esinevaid maailmalavasid vallutanud artiste nagu Hurts ja Passenger.

Bändi liikmete Paula Pajusaare ja Taavi-Hans Kõlari sõnul on „Flowers On The Nightstand“ nende isiklik lemmik kogu Minimal Windi loomingu seas ning artistid vihjavad ka uue albumi ilmumisele.

Kuula lugu „Flowers On The Nightstand“ siit!

Minimal Windi järgmine kontsert toimub koos Ant Nurhaniga 8. märtsil naistepäeva kontserdil Laitse automajas.

Artist INGER andis 17. veebruaril välja duubelsingli “sa mind ei kuule” ja “katki”, tuues kuulajateni kaks eriilmelist, ent sisuliselt tugevalt põimunud pala. 

Värske duubelsingel näitab artisti mitmekülgsust: ühelt poolt sisekaemuslik ja vabastav, teisalt terav ning ühiskonda peegeldav. “Sain korraga kaks lugu sahtlist välja. Neid kahte kuulates tundsin, et need sobivad nii hästi kokku ja sellest sündiski duubelsingli otsus,” selgitab INGER.

Esimene pala, “sa mind ei kuule”, räägib vanadest mustritest lahti laskmisest. “See on aus lugu hetkest, mil mõistame, et muutus algab meist endist. Aasta alguses kõlab see kui julgustav meeldetuletus: nüüd on õige aeg jätta seljataha see, mis hoiab kinni ning teha ruumi millelegi paremale,” lisab INGER. Laul on kirjutatud koostöös Gevin Niglase ja Carlos Ukaredaga.

Teine singel, “katki”, on sügavam ja ühiskonnakriitilisem. Lugu puudutab universaalset tunnet – olla erinev, olla see, kes ei mahu raamidesse. “See räägib üksildusest ja valesti mõistmisest, kuid juhib kuulaja lõpuks äratundmiseni, et see tunne on okei. Me ei peagi olema ühesugused. See on just äge, kui me kõik oleme enda nägu,” julgustab INGER. “katki” on kirjutatud koos Andreas Poomi ja Markus Paloga. Mõlemale palale on ilmumas peagi ka muusikavideod.

Kuula duubelsinglit siit!