Käesoleva nädala laupäeval saab kodumaist brändi Frankie Animal näha Eesti Laulu finaalis. Mõni nädal tagasi andis koosseis välja oma Eesti Laulu võistlusloo „Misty” video. Kuna meile meeldivad nii Frankie Animal, „Misty” kui ka südamekostüümis Henrik Kalmet, siis mõtlesime, et räägime stiilist ja kostüümidest Frankie Animaliga veelgi.

Lahkesti olid Portailile nõus aru andma Frankie Animali liikmed Marie M. Vaigla ja Jonas Kaarnamets.

Kuidas on Frankie Animal oma praeguse stiili leidnud?

Marie: Kõik on läinud ikka loomulikku teed pidi. Muusika ju tuleb meist endist ning see omakorda dikteerib visuaalse keele. Saame kohe aru, kui pilt, riided või muu väline ei sobitu muusikaga, või ka vastupidi. Need käivad käsikäes.

Kas jälgite kindlat mustrit ja vormi enda projektide visuaalse osa juures – alates riietest kuni albumite kujundusteni? On teil selleks oma meeskond või suunate ja toimetate ise?

Marie: Albumi „The Backbeat” puhul oli küll väga selge kontseptsioon ja läbiv joon, millega kontsertidel üritasime mängida. Albumi kujundusel oli oluline osa Kärt Hammeri kunstil, millest lähtuvalt ka kõik muu ümber tegime.

Aga ka nüüd, just viimaste singlite puhul, oleme üritanud piltide ja videote abil ühist keelt leida ning usun, et oleme sellega väga hästi hakkama saanud. Suurt tiimi meil ei olegi, Kärt Hammer loomulikult aitab stilistikaga, kuid suuresti olemegi selline DIY-bänd.

Jonas: Et tiim tähendab enamikel juhtudel raha ja kuna iseseisvalt tegutsevatel bändidel seda üleliia pole, siis liigub bändindus üha laiema „DIY-stumise” poole. Meie puhul kehtis näiteks viimaste singlite artwork’i tegemisel sama muster: mõtlesime koos mingi idee, meie bassimees Jan disainis ja teostas selle ning lõpuks andsime Mariega veel nõu, mida muuta. Lihtne, odav ja kiire.

Mis teil oma esimesel live-kontserdil seljas oli?

Marie: Minul olid vist teksapüksid ja triibuline (või roosa?!) pikkade varrukatega kampsik. Väga indie, tõesti. Ega esimestel laividel ei osanudki visuaalsele poolele nii suurt rõhku panna ja ausalt öeldes ei mäletagi, kes selle stilistika tegi. Hiljem oleme sellega küll palju vaeva näinud, parim näide on aastapäevad tagasi toimunud KUMU kontsert, kus meil oli väga selge kontseptsioon ja meie jaoks oli oluline, et lavaline pilt haakuks meie muusika ja albumi kujundusega. Siis tegi laval kunsti Kärt Hammer, mis ka otsepildina seinale projekteerus. Idee midagi sellist teha mõlkus juba tükk aega meeles ning KUMU oli enam kui õige koht selle realiseerimiseks.

Jonas: Mul oli seis suhteliselt sama. Seljas oli triibuline särk, beežid püksid ja hall pusa. Väga 2012. Kusjuures fun fact: selle ürituse nimi oli „Blinking Rabbits from Neptune”. Seal esinesid veel Elephants From Neptune, Blinking Lights ja Tenfold Rabbit. Tuhnides Facebooki lõpututes arhiivides, leidsin kontserdi ametliku lehe, mille kirjelduses seisis: „Eelsoojendusena on võimalik suurelt ekraanilt vaadata UEFA 2012 Meistrite Liiga finaalmängu (Chelsea vs. Bayern). Jalkamängu vaheajal esineb noortest muusikutest koosnev akustilist indie rock’i mängiv bänd!”

Milline on üks stiilipuhas laul? 

Marie: Mina isiklikult ei olegi suur „stiilipuhtuse” fänn. Minu jaoks seostub see klišeedega. See on see, kui miski peab kuskile raamidesse mahtuma ja olema nii „nagu on õige”. Ma ei arva, et stiilipuhtus kui selline täna enam nii tähtis on. Elame ajas, kus erinevaid stiile omavahel segatakse – seega selget stiilipuhtust on uues muusikas raske leida. Nendest „miksidest” arenevad omakorda uued stiilid ning ma arvan, et see on väga huvitav ja vajalik. Ent kõige olulisem on ikkagi sisu.

Jonas: Minu jaoks on stiilipuhas laul, kontsert või artist selline, mis mõjub tervikuna. Mõjutused on sulandunud ühtlaseks seguks nii, et oskad ehk välja noppida erinevaid konkreetseid laenatud elemente, aga kõik need elemendid kokku mõjuvad värske ja uuena.

Inimene, nähtus või loom, kellest ja millest inspireerute?

Marie: Inspireerume mingist sisemisest seisundist, mis omakorda sõltub inimestest, suhetest, ilmast, filmidest, raamatutest…

Jonas: Mind inspireerib alati värskus. Olgu see siis inimene, mingi koht või muusika – kui ta/see mõjub mulle värske või uuena, siis tunnen, kuidas mu tšakrad avanevad.

Kas ja milliseid alternatiivseid ideid „Misty” videole veel oli? 

Marie: Valminud versioon oli äkki kolmas variant „Misty” videost? Kõigepealt oli idee teha kunstipärane tantsuvideo, seejärel lihtne DIY-proovika-video. Lõpliku idee peale tulime koos Martin Kuudiga ning sinna oli südamekostüüm kohe sisse kirjutatud, kuna video räägib ju mehe südame elust, kui ta on armuvalus. Natuke kurb, südamlik, armas ja kergelt iroonilise alatooniga.

Mis on Frankie Animali missioon?

Marie: Võib-olla see, et olla kunagi oma muusikaga kellelegi eeskujuks, inspiratsiooniks. Olla kellelegi põhjus, miks ta midagi teeb.

Vaata ka Frankie Animali loo „Misty” videot:

Lauljatar Tuuli Rand tervitab kuulajaid uue looga, mis puudutab igaüht, kes on kunagi pidanud lahti laskma ja uuesti alustama. Värske singel “Eelmine päev” ja sellega kaasnev muusikavideo räägivad mineviku seljataha jätmisest, sisemisest vabanemisest ja julgusest astuda uude hommikusse.

“Olen väga elevil, et saan teiega jagada oma uut singlit “Eelmine päev”. See lugu sündis mõtetest, mis meil kõigil aeg-ajalt hinge puudutavad – hetked, kus meie teed kohtuvad taas minevikuga või isegi tuleviku kujutlusega. Suhted ja mälestused on osa meist ja vahel toovad need endaga kaasa igatsust, vahel aga kinnitust, et minevikus tehtud otsused olid õiged,” kirjeldab Tuuli.

Laulu südames peitub universaalne tunne: armastuse kaotus, mis alguses hoiab kinni, kuid millele järgneb kergendus ja selgus. “Alles eile olid sa mu maailm, aga täna naeratan juba uuele hommikule,” ütleb Tuuli, võttes kokku loo emotsionaalse tuuma.

Muusikavideo visuaalne maailm tõlgendab loo sõnumit poeetilisel moel – Tuuli kihutab punase Porschega läbi mälestuste, otse uude algusesse. “See lugu on justkui kiri iseendale – meenutus, et minevikku ei pea kustutama, aga sinna ei saa ka igaveseks jääda. Mõnikord tuleb lihtsalt punase Porschega sõita edasi ja lasta elul end uude päeva viia,” räägib Tuuli. “Loodan, et see lugu pakub kuulajatele sama palju äratundmist ja vabanemist. Kuula, mõtle ja lase “Eelmise päeva” tunnetel end korraks kaasa viia – ja siis tee ruumi uutele hommikutele.”

Eelmisel suvel singliga “Wildfire” muusikamaastikul debüüdi teinud Hiiumaalt pärit laulja ja laulukirjutaja Karmen Telvik avaldas uue, mäslev-melanhoolset suveigatsust kandva, alternatiiv-poploo “Shine Through”.

Laul sündis ühel sügispäeval, mil autorid Karmen Telvik, Ramuel Tafenau ja Johannes Laas tunnetasid ühiselt, et suvi on liiga ruttu otsa lõppenud ning veel ei olda valmis külma ja pimeda ajaga silmitsi seisma. “Oi, kuidas meeldiks, kui keegi ärataks mind hoopis keset lõõmavat juulit üles ja ütleks, et see oli kõigest uni – poeletid pole veel koolitarvetest lookas ning suvi on alles ees.” sõnab Telvik.

Karmen tunnistab, et läheb igal aastal sügisele vastu teatava ettevaatlikkusega. Pikk sügistalvine periood toob endaga kaasa süngust, millega ta aegajalt sisemist võitlust peab. Sarnase teema on ta põiminud ka oma sügisel ilmuva debüüt-EP sisse.

“Usun, et nii “Shine Through” kui ka peagi ilmuv debüüt-EP pakuvad äratundmist ja lohutust kõigile, kes me vahel oleme kurnatud valguse- ja D-vitamiini puudusest ning ihkame sooja päikest. Olgu “Shine Through” meeldetuletuseks võtta suve lõpust viimast ning otsida rõõmsaid toone ka vaikselt lähenema hakkavast pimedast ajast,” lisab laulja.

Kuula lugu “Shine Through” Spotifyst.