“MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi” on mõtteavaldus nii moest, kohalikust kultuurimaastikust kui ka väikeriigi mõttemallidest ja väärtusruumist laiemalt. “Katsumus või proovilepanek on äärmiselt eestlaslik tegevus – mõtteviis, et “sihikindlus viib sihile” ning ainus kindel viis leida rahulolu ja õnn on nähes vaeva,” räägivad idee algatajad.
Modellid, kelle sest leiab näiteks Tanel Veenre, Johann Kööpi ja Anne Vetiku, läbivad oma teekonnal näiteks Maardu, Moe, Tapa, Kehra ja Mustjõe. Kohalikud elanikud on oodatud teekonnal osalema ning omapoolsete ülesastumistega teekonda sekkuma. Teos on justkui palverännak moemekasse, mille võtavad iga-aastaselt ette tuhanded moevaldkonna inimesed lootuses lõpuks “pärale” jõuda. Teos tõstatab küsimuse, mis saab siis, kui ihaldatud moepealinna ja metropoli asemel ootab pärast rasket katsumust ees hoopis maakodu? Mis saab siis, kui unistused teisenevad, ihaldatu kaugeneb ning kas ja millal lõpeb teekond?
Kui lisada eelnevale juurde ka moemaastikul laialt levinud saavutusnälg ning võistlushimu, siis võtab teos ette väikeriigi kultuuritegijate kompleksid ja igapäeva komponendid ning seob need kokku eneseiroonilis-kriitiliseks tervikuks. Kõige pikem, kõige raskem, kõige uhkem – nii tegutsedes peaks justkui jõudma kõige kaugemale.
Disaineritest ning kogu projekti algatajatest ka.
Karl Joonas Alamaa on rätsepa taustaga moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud moodi Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias end täiendanud. Ta on Eduard Wiiralti preemia laureaat ja auhinna Hõbenõel 2021 nominent. Alamaa looming kätkeb endas inimeseks olemise argisust ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ning vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Oma töödes on ta huvitatud Eesti ja Ida-Euroopa lähiajaloost tulenevatest kompleksidest ja väärtusruumist. Tegeledes nii ühiskondlike kui ka kitsamalt moe- ja kultuurimaastiku valupunktidega, ei puudu tema loomingust ka peen huumor.
Lisette Sivard on moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning täiendanud end Brno Tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas kehadisaini erialal. Oma töös on ta huvitatud jagatud ruumist, seal valitsevatest jõujoontest ning kuuluvusnormidest, argihetkedest ja kehalisusest. Tihtipeale läheneb ta sotsiaalkriitilistele teemadele läbi empaatilise absurdi ning nukra huumori, kombates etenduskunstide ja materiaalsuse vahelisi piire. Olles küll hariduselt moekunstnik, tajub Sivard moodi pigem performatiivse praktikana kuivõrd rõivastena.
Jooksvat infot sündmusest on võimalik leida lisaks ürituse kodulehelt maniagrandiosa.ee. Soodsama hinnaga pileteid on võimalik osta Fientast kuni 4.juunini.
“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”
Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.
Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.
Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.
Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.
Märtsis ilmunud album “Compass” jõudis publikuni esimeste kevadiste päikesekiirte saatel ja tõmbas kuulajad kaasa külluslikku, fantaasiarohkeid keerdkäike täis Alonette’i muusikalisse maailma. “Compass” põimib argipoeesia mängulise laululoominguga, milles 60ndate-70ndate popmuusika igavikuline kõla seguneb kaasaegse indiehõnguga. Nüüd, pool aastat hiljem, saab albumi lugu jätkuda krõbedalt karges õhus, sügise värvidesse mässitud vinüülplaatidel.
“”Compass” on leidnud endale sooja ja südamliku kodupubliku, kellega meil oli rõõm kohtuda suvefestivalidel KIKUMU, TAFF ja Särin,” räägib Alonette. “Sügis tõi kaasa ka uue verstaposti, meie esimese eduka välismaise esinemise Reeperbahni festivalil Saksamaal ning sel aastal ootavad ees veel esinemised Ungaris ja Lätis. Kuna “Compass” on leidnud oma tee melomaanideni nii kodus kui ka välismaal, tundus selle väljaandmine vinüülil loomuliku järgmise sammuna.”
“Vinüül loob minu meelest ainulaadselt isikliku sideme kuulajaga, lubades albumi introspektiivsesse maailma ja rikkalikku helimaastikku veelgi sügavamalt sukelduda, nii tervikule kui ka detailidele keskenduda ja hoolega kujundatud visuaalsest maailmast osa saada. Vinüüli käegakatsutav formaat on mulle eriti südamelähedane: armastan ise muusikat just vinüülilt kuulata ja oma lemmikartiste seeläbi toetada, mistõttu on mu enda muusika ilmumine vinüülil tõeline unistuse täitumine,” lisab lauljatar. “Eriti suur rõõm on mul selle üle, et vinüüli kaunistavad mu lemmikfotograafide Anna-Maria Vaskovskaja ja Markus Muide fotod ning elegantse kujunduse on loonud Johanna Adojaan.”
16. oktoobril Paavli kultuurivabrikus on koos Alonette’iga laval Erki Pärnoja kitarridel, Raun Juurikas klahvpillidel, Marti Tärn bassil, Martin Petermann trummidel ja Lisanna Kuningas taustvokaalil. Külalisena astub üles Anna Kaneelina ning enne ja pärast kontserti keerutab plaate DJ Lauri Täht. Uksed avanevad kell 19.00, kontsert algab kell 20.00.