Kodumaine rõivamärk GUILD avalikustas äsja pikalt endi teada hoitud saladuse – brändi loojad ning disainerid Sten Karik ning Joan Hint heitsid viimaks paari. „Meie senise elu üks kaunemaid päevi leidis aset möödunud aasta augustis täiskuuööl. Hoidsime seda pikalt endi teada – selles oli oma võlu, just kui kuulunukski see päev vaid meile… Päev täis armastust, kuumi suudluseid ja soolaseid õnnepisaraid,“ jagab GUILDi peadisainer Joan Hint.  

Pulmad peeti idüllilises Provence’s pere ja lähimate sõprade ringis. „Soovisime üdini kohal olla igas hetkes – märgata kõike, hästi süüa, lihtsaid rõõme. Lõuna-Prantsusmaal liigub aeg just kui teisiti,“ märgib Sten Karik. 

Kuu enne tähtsat päeva suleti GUILDi ateljee eratellimusteks ning hakati kiireimas korras iseendile pulmarõivaid valmistama. Päikselistes piirkondades abiellumise suureks plussiks on vähemalt teadmine, et suure tõenäosusega ei pea arvestama ei külma ilma ega vihmavõimalusega. Rõivad peavad olema kerged ning hästi hingavad – nii valitigi materjalideks vaid 100% puhas siid. Sten soovis end eriti mugavalt tunda ning disainis avara lõikega püksid, mille peale lasi valmistada pika, sügavate lõhikutega siidisärgi, et käsi saaks mugavalt taskusse pista. Kõige üll läks sirge lõikega õhuke siidipintsak, mida peenematel hetkedel või õhtujaheduses peale visata. Kogu look’i täiustas valgest õlest GUILDi Nipernadi kaabu ning Itaalia kingameistrite Marsell’i valgest nahast pehmed plätud. 

Kuna pulm kestis pea nädala, disainis Joan Steniga sobituva valgest siidist naiste ülikonna – kõrge värvliga püksid ning kaherealise avara lõikega pintsaku. Varba otsa läksid identsed plätud ning peakatteid oli suisa mitu – valgest vildist Nipernadi ning ekstravagantne, kuninglike jaanalinnusulgedega vabadele hingedele sobilik mereröövlikaabu. Põhipäevaks sai loodud aga õhuline pruutkleit, kuhu kulus enam kui kümme meetrit hinnalist loodusvalget siidi. Viljapeadest pärja – külluse ja viljakuse sümboli – punus pruudi lähedane sõbratar ning käsivarsi kaunistasid GUILDi peatselt müüki jõudva ehtekollektsiooni kullast maod.

Tseremoonia, õhtusöök ning pulmapidu toimus kõrgel mägedes, paari lemmikpaigas La Domaine du Castellas’es. Idülliliselt rustikaalne valdus, mis sajandeid tagasi oli jõukas talukoht, on täna renoveeritud butiik-hotell. „Sealne lihtne luksus – maakividest majad, vabalt kulgevad kitsekarjad, enneolematult puhtad maitsed, avarus ja vaade üle Luberoni orgude on see, mis meid seal võlub,“ kirjeldab kohavalikut Joan.

Meigi, soengu kui ka pruutkimbu tegi Joan endale ise. „Lillepoodides oli valik ootamatult väike, kõikjal lettidel ilulesid peamiselt vaid roosid ja mõned preeriakellad. Õhtu enne suurt päeva jalutasime Steniga käärid käes tolmustel teedel ning lõikasime ühes kõiksugu kõrrelisi ja põnevaid oksi kaunistamaks nii pruutkimpu kui ka õhtusöögi lauale minevat buketti. Tunnistan, et paar uhkemat, kuivanud tutti leidis kimpu tee üldse avalikust „Jardin Blanc“ aiast– mis oma üldisest suursugususest hoolimata näis suve lõpusirgel juba üpriski hüljatud. Eesmärk pühitseb abinõu ja tagasi vaadates on mul hea meel, et selline jabur lugu üldse juhtus – kõigil on alati lilleseadjate poolt põimitud uhked kimbud ning minu kimbatus andis meile hoopis loo, mida elu lõpuni mäletada,“ naerab Joan. 

Tseremoonia leidis aset päikeseloojangul. Joani isa andis kombe kohaselt pruudi peiule üle ning mäeküljel kesk siniste ohakate ja imekaunite valgete õite välja, leidis aset noorte senise elu tähtsaim sündmus. Paaripanijaks oli disainerite üks parimaid sõpru, kapten Jaan Koppel. Avara taeva all anti teineteisele ka endi kirjutatud vanded – igavikulist armastust tõotavad sõnad, mis päriselt ühte liitsid. Ja aeg peatuski…

Seejärel seoti paganlike kommete kohaselt armastajate käed Kihelkonna kirivööga ning kogu rituaal kinnitati sõrmustega, mis on samuti pruutpaari disainitud. Õhtu lõppes küllusliku suareega tähtede all. „Spontaanne, läbi ja lõhki romantiline – kõik tundus nii lihtne ja õige. Me kõik – nii meie kaks kui ka külalised – olime õnnejoovastuses iga mööduva hetke ilust,“ võtab õhtu kokku Joan. „Kõik see aeg viiuldasid ritsikad täiuslikus kooskõlas me ümber ja öö soojus mähkis meid pehmelt endasse.. See oli tõesti päev täis valgust ja värve!“

Vaata galeriist fotosid nendest maagilistest hetkedest!

Tänavuse Kultuuriöö “Loome koos” raames avab Kai kunstikeskus 28. augustil koostöös Nukufilmi ja Animakooliga uksed Eesti nukuanimatsiooni maailma. Õhtu jooksul saab tutvuda animafilmide valmimise telgitagustega, näha Nukufilmi arhiivist pärit originaalnukke ja rekvisiite ning proovida ise animatsiooni loomist. Programm kestab kell 18.00–23.00 ning jaguneb laste- ja pereprogrammiks ning õhtuseks filmiprogrammiks.

Kogu õhtu jooksul on galeriis avatud Nukufilmi haruldane väljapanek, kus saab lähedalt näha Eesti nukuanimatsiooni filmides kasutatud originaalnukke ja rekvisiite. Kell 19.00 tutvustab väljapanekut Nukufilmi tegevjuht ja animaator Märt Kivi, kes räägib lähemalt animatsiooni loomise protsessist ning sellest, kuidas tegelased ekraanile jõuavad.

Laste- ja pereprogramm algab kell 18.00. Kavas on valik Eesti nukuanimatsiooni klassikast ja uuematest stop-motion-filmidest. Lasteprogrammi juhatab sisse Vallo Toomla. Samal ajal toimub ka Animakooli animatsioonitöötuba, kus osalejad loovad plastiliinitegelased ning animeerivad neist oma väikese filmi. Töötuba sobib nii lastele kui ka täiskasvanutele ning varasem kogemus ei ole vajalik. Kui töötuba on täitunud, saab kohapeal proovida ka lühemat animatsioonikatsetust lamenuku tehnikas.

Õhtune filmiprogramm algab kell 20.30. Ekraanile jõuab valik Eesti tunnustatud nukuanimaatorite loomingust, mis on jõudnud rahvusvaheliste animafestivalide programmidesse. Linastuvad Mati Küti, Riho Undi, Priit Tenderi, Mait Laasi, Girlin Bassovskaja, Ülo Pikkovi ja Jonas Tauli filmid. 

Viimase filmina linastub programmis Jonas Tauli “Öömõtted”, mis põhineb tema 2016. aastal kirjutatud samanimelisel raamatul. Film linastus tänavusel Berlinale filmifestivalil ning kodupublikul avaneb esmakordna võimalus Kai kultuuriööl Tauli öiseid mõtisklusi näha. Programmile eelneb Märt Kivi sissejuhatus ning pärast filmiseanssi kohtuvad publikuga filmitegijad Jonas Taul ja Mait Laas.

Kultuuriöö programm Kai kunstikeskuses on tasuta. Animakooli töötuba toimub eelregistreerimisega ning osalustasu on 5 eurot. Kohtade arv on piiratud. Registreerumine ja piletid Fientast.

Sel reedel ja laupäeval sünnib Tartu Laululaval uus suvine traditsioon – esimest korda toimub rahvusvaheline alternatiiv-popmuusikafestival Tartu Punch, mis toob kahe päeva jooksul Tartusse üle 30 artisti Eestist ja välismaalt. Lisaks põhiprogrammi kontsertidele jõuab muusika ka linnaruumi ning festivalil toimuvad vestlused muusikatööstuse ja Tartu kultuurielu teemadel.

Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”

Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.

Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.

Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).

Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.

Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.

Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.