Kodumaine rõivamärk GUILD avalikustas äsja pikalt endi teada hoitud saladuse – brändi loojad ning disainerid Sten Karik ning Joan Hint heitsid viimaks paari. „Meie senise elu üks kaunemaid päevi leidis aset möödunud aasta augustis täiskuuööl. Hoidsime seda pikalt endi teada – selles oli oma võlu, just kui kuulunukski see päev vaid meile… Päev täis armastust, kuumi suudluseid ja soolaseid õnnepisaraid,“ jagab GUILDi peadisainer Joan Hint.  

Pulmad peeti idüllilises Provence’s pere ja lähimate sõprade ringis. „Soovisime üdini kohal olla igas hetkes – märgata kõike, hästi süüa, lihtsaid rõõme. Lõuna-Prantsusmaal liigub aeg just kui teisiti,“ märgib Sten Karik. 

Kuu enne tähtsat päeva suleti GUILDi ateljee eratellimusteks ning hakati kiireimas korras iseendile pulmarõivaid valmistama. Päikselistes piirkondades abiellumise suureks plussiks on vähemalt teadmine, et suure tõenäosusega ei pea arvestama ei külma ilma ega vihmavõimalusega. Rõivad peavad olema kerged ning hästi hingavad – nii valitigi materjalideks vaid 100% puhas siid. Sten soovis end eriti mugavalt tunda ning disainis avara lõikega püksid, mille peale lasi valmistada pika, sügavate lõhikutega siidisärgi, et käsi saaks mugavalt taskusse pista. Kõige üll läks sirge lõikega õhuke siidipintsak, mida peenematel hetkedel või õhtujaheduses peale visata. Kogu look’i täiustas valgest õlest GUILDi Nipernadi kaabu ning Itaalia kingameistrite Marsell’i valgest nahast pehmed plätud. 

Kuna pulm kestis pea nädala, disainis Joan Steniga sobituva valgest siidist naiste ülikonna – kõrge värvliga püksid ning kaherealise avara lõikega pintsaku. Varba otsa läksid identsed plätud ning peakatteid oli suisa mitu – valgest vildist Nipernadi ning ekstravagantne, kuninglike jaanalinnusulgedega vabadele hingedele sobilik mereröövlikaabu. Põhipäevaks sai loodud aga õhuline pruutkleit, kuhu kulus enam kui kümme meetrit hinnalist loodusvalget siidi. Viljapeadest pärja – külluse ja viljakuse sümboli – punus pruudi lähedane sõbratar ning käsivarsi kaunistasid GUILDi peatselt müüki jõudva ehtekollektsiooni kullast maod.

Tseremoonia, õhtusöök ning pulmapidu toimus kõrgel mägedes, paari lemmikpaigas La Domaine du Castellas’es. Idülliliselt rustikaalne valdus, mis sajandeid tagasi oli jõukas talukoht, on täna renoveeritud butiik-hotell. „Sealne lihtne luksus – maakividest majad, vabalt kulgevad kitsekarjad, enneolematult puhtad maitsed, avarus ja vaade üle Luberoni orgude on see, mis meid seal võlub,“ kirjeldab kohavalikut Joan.

Meigi, soengu kui ka pruutkimbu tegi Joan endale ise. „Lillepoodides oli valik ootamatult väike, kõikjal lettidel ilulesid peamiselt vaid roosid ja mõned preeriakellad. Õhtu enne suurt päeva jalutasime Steniga käärid käes tolmustel teedel ning lõikasime ühes kõiksugu kõrrelisi ja põnevaid oksi kaunistamaks nii pruutkimpu kui ka õhtusöögi lauale minevat buketti. Tunnistan, et paar uhkemat, kuivanud tutti leidis kimpu tee üldse avalikust „Jardin Blanc“ aiast– mis oma üldisest suursugususest hoolimata näis suve lõpusirgel juba üpriski hüljatud. Eesmärk pühitseb abinõu ja tagasi vaadates on mul hea meel, et selline jabur lugu üldse juhtus – kõigil on alati lilleseadjate poolt põimitud uhked kimbud ning minu kimbatus andis meile hoopis loo, mida elu lõpuni mäletada,“ naerab Joan. 

Tseremoonia leidis aset päikeseloojangul. Joani isa andis kombe kohaselt pruudi peiule üle ning mäeküljel kesk siniste ohakate ja imekaunite valgete õite välja, leidis aset noorte senise elu tähtsaim sündmus. Paaripanijaks oli disainerite üks parimaid sõpru, kapten Jaan Koppel. Avara taeva all anti teineteisele ka endi kirjutatud vanded – igavikulist armastust tõotavad sõnad, mis päriselt ühte liitsid. Ja aeg peatuski…

Seejärel seoti paganlike kommete kohaselt armastajate käed Kihelkonna kirivööga ning kogu rituaal kinnitati sõrmustega, mis on samuti pruutpaari disainitud. Õhtu lõppes küllusliku suareega tähtede all. „Spontaanne, läbi ja lõhki romantiline – kõik tundus nii lihtne ja õige. Me kõik – nii meie kaks kui ka külalised – olime õnnejoovastuses iga mööduva hetke ilust,“ võtab õhtu kokku Joan. „Kõik see aeg viiuldasid ritsikad täiuslikus kooskõlas me ümber ja öö soojus mähkis meid pehmelt endasse.. See oli tõesti päev täis valgust ja värve!“

Vaata galeriist fotosid nendest maagilistest hetkedest!

Sel reedel ja laupäeval sünnib Tartu Laululaval uus suvine traditsioon – esimest korda toimub rahvusvaheline alternatiiv-popmuusikafestival Tartu Punch, mis toob kahe päeva jooksul Tartusse üle 30 artisti Eestist ja välismaalt. Lisaks põhiprogrammi kontsertidele jõuab muusika ka linnaruumi ning festivalil toimuvad vestlused muusikatööstuse ja Tartu kultuurielu teemadel.

Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”

Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.

Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.

Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).

Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.

Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.

Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.

25.-31. maini toimunud Riga Art Week tõi Läti pealinna galeriidesse, muuseumidesse, kunstikeskustesse ja mujalegi enam kui 50 sündmust ning üle 80 Läti ja rahvusvahelise kunstniku, kuraatori, performance-kunstniku ja disaineri – ning sel aastal oli esmakordselt kohal ka Portail.

Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.

Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.

Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Aljona Eesmaa (@aljonaeesmaa)

Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.

Järgmise aastani, Riga Art Week!

Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas