„Usun, et pidulik mood on varasematest standarditest välja kasvamas ning naiste rollid ja vanuselised piirid on hägustunud, võimaldades end vabalt ja unikaalselt väljendada,“ tutvustab Lilli Jahilo uut kollektsiooni, mis sisaldab käsitsi kootud kudumeid, žakaarkangast kleite ning orgaanilisest ja taaskasutatud puuvillast komplekte.
Moedisaineri sõnul mõjutab igat uut kollektsiooni eelmine ja loomulikult kõik see, mis meie ümber toimub. „Praegu tunnen, et tahan luua helgust, justkui vastandudes kõigele sellele, mis maailmas toimub,“ sõnab Jahilo, lisades, et kollektsiooni luues mõtles ta palju ka sellele, kuidas on ajaga muutunud naiste rollid ja vanuseline defineerimine. „Naise vanus viitab vaid maailmas elatud aastatele, ent ei tähenda midagi enamat. Nii on ka riietusnormid muutunud,“ jätkab moedisainer. „Mind inspireerivad väga palju meie moemaja kliendid – kes läheb elu esimesele ballile, kes lõpetab doktorantuuri, kes on hakanud ettevõtjaks, kes rulatab koos oma poegadega… Naised, kelle isiksused vaimustavad ja inspireerivad looma riideid, mis ka peegeldaks nende elustiili ja vajadusi.“
Teisalt soovis Lilli Jahilo vaadelda kõnealuses kollektsioonis uue nurga alt pidulikku riietust ning tõstatada küsimuse, kas käsitsi kootud kampsun, mis sisaldab kümneid tunde käsitööd, maailma parimaid lõngu ning hoolt ja armastust, kvalifitseeruks piduliku rõivana, või kas lühikeste pükstega võiks minna kokteilipeole. „Just pükste, pluuside ja eraldiseisvate toodete rohkus ning kombineerimisvõimalused muudavad selle kollektsiooni ka varasematest mängulisemaks, pakkudes kõigile võimaluse leida just endale meelepärane komplekt.“

Nagu Lilli Jahilo kollektsioonidega tavaks, ei sõltu ka uusim, „Fleuri“ nime kandev kollektsioon, hooaegadest. See tähendab, et kollektsioonis olevaid tooteid on võimalik tellida aasta läbi. „Meie brändi kliendid asuvad üle maailma ning elavad eri laiuskraadidel, mistõttu pakub hooaegadeülene kollektsioon rohkem võimalusi sobivaid mudeleid leida asukohast olenemata. Lisaks on selline lähenemine ka säästlikum, kuna toodame vaid neid mudeleid, mida reaalselt tellitakse,“ võtab Jahilo kollektsiooni kontseptsiooni kokku.
Tutvu Lilli Jahilo kollektsiooniga „Fleur“ galeriis!
„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.
Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.
Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com!
Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.
Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.
Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!