“Minu jaoks on selle kollektsiooni loomine olnud hästi põnev protsess, ent ka oluliselt suurem väljakutse, kui ma esialgu oskasin arvata,” räägib Lilli. “Kõige raskem on kahtlemata olnud leida looduslikku päritolu furnituuri – nagu ilmneb, ei ole maailmas veel seni loodud biolagunevaid tõmblukke, samuti on nööpide valik üsna piiratud. Küll aga tootjatel suur töö selle nimel käib! Soovisin säilitada brändi käekirjale omaseid elemente ja figuurseid siluette, aga tuua sisse ka täiesti uudseid tootegruppe. Kus vähegi võimalik, katsusin luua tooted monokiust, kuni niidini välja. See kollektsioon ongi omamoodi uurimisprojekt, et näha, mida tähendab luua 100% naftavaba toodet. Samuti pole siin kasutatud ühtegi loomset päritolu materjali, ei villa ega siidi.”
Stilistiliselt on kollektsioonis elemente 90ndate tänavamoest, reivikultuurist, samuti unisex tooteid, mis on edasiarendused möödundsuvisest TAKKK keskkonnakunsti sümpoosioni meeste tööriiete projektist. “Olen sidunud sellesse kollektsiooni mälupildid 90ndate Londonist, samuti sellele järgnenud klubimuusika kõrgaja, reivid ja peod. Vastukaaluks on sinna punutud ka maalähedust à la väike maja preerias ning käsitööd, mis heegelduste ja naturaalsete materjalide näol esindatud on. See on justkui ringreis läbi lapsepõlvemaa. Ilmselt on nüüd piisavalt ajalist distantsi tekkinud, et see aeg endast uuel moel läbi filtreerida,” sõnab disainer.
Uudista Lilli Jahilo Kuldnõelalgi nähtud 100% taimset kevad/suvi 2022 kollektsiooni allolevast galeriist!
Olgu ka lisatud, et lookbook’il aitasid sündida fotograaf Virge Viertek, stilist Liis Plato, meigikunstnik Mammu ning modell Triinu. Kogu kontseptsiooni ning loovjuhtimise taga oli meie oma Helene Vetik.
Kollektsioon ise jõuab Lilli Jahilo veebipoodi müügile juba aasta lõpus.
2.–4. veebruaril 2027 toimuv Sustainable Fashion Baltics sünnib Estonian Fashion Festivali, Riga Fashion Weeki ja Sustainable Fashion Week Vilniuse koostöös. Igast Balti riigist on valitud osalema neli disainerit, kelle kollektsioonidega saab kolme päeva jooksul tutvuda Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses. Esitlustele lisanduvad kohtumised autoritega ning avalikud arutelud kestliku moedisaini praktikate ja tuleviku üle.
Eestit esindavad Hannes Rüütel, Cärol Ott (moemärk carolxott), Liina Viira ning Margaret Aus (moemärk Reet Aus). Nende loomingus saavad kokku isiklikud mälestused, kohalik tekstiilipärand ja materjalide leidlik taaskasutus: tuttavad seinavaibad leiavad uue vormi jakkidena, Prangli saare suved ja käsitööoskused kanduvad rõivastesse ning traditsioonilised tekstiilid kohtuvad uue kasutuse leidnud naha ja teksakangaga. Valikut täiendab tööstuslikum vaade ringdisainile, milles on oma koht tootmisjääkidel ja uutel tootmistehnoloogiatel. Ühiseks jooneks on tähelepanu sellele, kust materjal pärineb ning kuidas rõivas võimalikult kaua kasutuses püsiks.
Ka Läti ja Leedu disainerite valik ulatub ajatutest rätsepavõtetest ja kodutekstiilide ümbermõtestamisest skulpturaalsete vormide ning mitme meelega tajutava moeni. Lätist osalevad Katrīna Ermanoviča (bränd COLETTE), Laura Anspoka (bärnd Novaliss), Emīlija Svikle ja Una Bērziņa. Leedust osalevad Gretė Labanauskaitė (bränd lába studio), Medeina Biliūtė, Olivija Steinsvik ja Rimantė Rimgailaitė (bränd RIMGAILAITE COSTUME).
Tutvu loetletud disainerite loominguga galeriis!
Ühise ettevõtmise eesmärk on anda Balti moedisainile rahvusvaheliselt tugevam hääl ning luua kontakte meedia, moeprofessionaalide ja tulevaste koostööpartneritega. Nagu märgib Sustainable Fashion Week Vilniuse kaasasutaja ja juht Indrė Jakaitytė, aitab piirkonna loojate koondamine avada uksi, milleni üksinda jõudmine võib osutuda keeruliseks.
Sustainable Fashion Baltics toimub 2.–4. veebruaril 2027 Kopenhaagenis Eesti suursaatkonna ettevõtluskeskuses aadressil Store Kongensgade 66.
Tänavusel Kuldnõela galal tunnustati kuut Eesti moedisainis silma paistnud loojat. Kuldnõel antakse disainerile arvestades tema viimase viie aasta loomingulist järjepidevust ja saavutusi, Hõbenõel tõstab esile viimasel aastal jõuliselt esile kerkinud tegijat. Tänavuse Kuldnõela nominendid olid Lilli Jahilo, Karl Korsar ja Maria Tammeorg ning Kuldnõela viis koju Karl Korsar. „Panin uude kollektsiooni selle, mis on minu kui disaineri käekiri ja tugevus – mustrid, värvid, mängulisus. Olen Kuldnõela üle õnnelik, sest see on ühtlasi tunnustuseks kogu minu tööle,“ rääkis Karl Korsar.

Karl Korsar tõi galal publiku ette kollektsiooni „Spectrum Renaissance“, mille keskmes olid erksad toonid ja spetsiaalselt loodud tekstiilid. „Tahtsin värvi abil tuua argipäeva rohkem julgust, helgust ja mängulisust. Selleks valmistasime kangad ise, katsetades kudumise, trükkimise ja plisseerimisega, et leida värskeid vorme ning uusi siluette,“ selgitas disainer.
Hõbenõelale kandideerisid Britten Pärkson, Mari Lemet ja Sille Randviir ning Hõbenõela vääriliseks tunnistati Mari Lemet. „Olen äärmiselt rõõmus Hõbenõela võidu ja saadud tunnustuse üle. Minu jaoks oli tegemist eelkõige enda proovilepanekuga – teha midagi, mida armastan, ja seda koos tiimiga, kellega nii backstage’is kui midagi luues on alati väga hea tunne,“ rääkis Mari Lemet.

Mari Lemet andis oma kollektsioonis kehalise väljenduse emotsionaalsele murdepunktile. „Mind huvitas hetk, mil tunded paisuvad üle pea ja mõtete loogika hakkab hajuma. Püüdsin vormida selle sisemise pinge skulptuurseteks siluettideks ning käsitsi valmistatud detailideks.“
Kuldnõela žüriis olid eelmise aasta võitja Kirill Safonov, moeajakirjanikud Urmas Väljaots ja Kristina Herodes, Tallinna Kaubamaja moevaldkonna kaubandusjuht Kätlin Häninen, Hõbenõela omanik Karl-Christoph Rebane, kunstnik Aet Alev-Kilg ja ajakirja Eesti Naine moetoimetaja Anu Merila. Lõplikuks otsuse langetamiseks liitusid žüriiga Arne Niit, kellel endalgi Kuldnõel, ja kunstnik Liivia Leškin.