Lilli Jahilo esitles Kuldnõela nominendina Tallinn Fashion Weeki avapäeval kollektsiooni, mis pani kogu Portaili toimetuse oma häält ära karjuma – seda selle parimas võtmes. Mis teeb selle kollektsiooni aga veelgi erilisemaks, on see, et lisaks visuaalsele ilule on terves kollektsioonis kasutatud vaid taimset päritolu kangaid ja biolagunevat furnituuri.

“Minu jaoks on selle kollektsiooni loomine olnud hästi põnev protsess, ent ka oluliselt suurem väljakutse, kui ma esialgu oskasin arvata,” räägib Lilli. “Kõige raskem on kahtlemata olnud leida looduslikku päritolu furnituuri – nagu ilmneb, ei ole maailmas veel seni loodud biolagunevaid tõmblukke, samuti on nööpide valik üsna piiratud. Küll aga tootjatel suur töö selle nimel käib! Soovisin säilitada brändi käekirjale omaseid elemente ja figuurseid siluette, aga tuua sisse ka täiesti uudseid tootegruppe. Kus vähegi võimalik, katsusin luua tooted monokiust, kuni niidini välja. See kollektsioon ongi omamoodi uurimisprojekt, et näha, mida tähendab luua 100% naftavaba toodet. Samuti pole siin kasutatud ühtegi loomset päritolu materjali, ei villa ega siidi.”

Stilistiliselt on kollektsioonis elemente 90ndate tänavamoest, reivikultuurist, samuti unisex tooteid, mis on edasiarendused möödundsuvisest TAKKK keskkonnakunsti sümpoosioni meeste tööriiete projektist. “Olen sidunud sellesse kollektsiooni mälupildid 90ndate Londonist, samuti sellele järgnenud klubimuusika kõrgaja, reivid ja peod. Vastukaaluks on sinna punutud ka maalähedust à la väike maja preerias ning käsitööd, mis heegelduste ja naturaalsete materjalide näol esindatud on. See on justkui ringreis läbi lapsepõlvemaa. Ilmselt on nüüd piisavalt ajalist distantsi tekkinud, et see aeg endast uuel moel läbi filtreerida,” sõnab disainer.

Uudista Lilli Jahilo Kuldnõelalgi nähtud 100% taimset kevad/suvi 2022 kollektsiooni allolevast galeriist!

Olgu ka lisatud, et lookbook’il aitasid sündida fotograaf Virge Viertek, stilist Liis Plato, meigikunstnik Mammu ning modell Triinu. Kogu kontseptsiooni ning loovjuhtimise taga oli meie oma Helene Vetik. 

Kollektsioon ise jõuab Lilli Jahilo veebipoodi müügile juba aasta lõpus.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!