Tegelikult juba augusti keskpaigast on olnud võimalik tutvuda toidudisainer Helis Heiteri ja fotograaf Laura Nestori fotodega Rotermanni vastvalminud Palmigaleriis, kus lisaks fotolavastustele väärivad tähelepanu ka Viimsi Talveaiast päästetud ja uuele elule turgutatud taimed. Päikeselisel hiliskevadisel päeval valminud fotod said inspiratsiooni Rotermanni koloriidist ja unikaalsest arhitektuurist, selgest taevast ja ümbritsevatest toidukohtadest. “Ning tekkis mõte – milline oleks Rotermann, kui ta oleks isuäratav ja huviväärne koogitükike,” räägivad autorid.

Üheks õhtuks, täpsemalt 8. septembril algusega kell 18.00, äratatakse aga pildid ellu toidulavastusega, kus peategelased fotodelt astuvad Palmigalerii rohelisse oaasi, et peale nägemis- ja kuulmismeele saaksid virgutust ka haistmis-, maitsmis- ja kompimismeel. Lisaks toiduinstallatsioonile pakutakse avamisel ka Helis Heiteri loodud jooke – kuiva gaseeritud tikriveini Wain ja Vaakumbaari kokteile. Limiteeritud arv samast seeriast, kuid siiani avalikustamata töid tuleb esitlemisele plakatitena, mida külalised võivad soovi korral endaga ühes võtta.
Palmigalerii, mis asub aadressil Rotermanni 8, on avatud iga päev kella 8.00–20.00. Näitus ise jääb avatuks 30. oktoobrini.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.