Käesoleva nädala neljapäeval, 8. septembril avavad toidudisainer Helis Heiter ja fotograaf Laura Nestor Rotermanni kvartali Palmigaleriis unikaalse näituse “Apetiitlik”, kus üheks õhtuks pildid elustuvad ja fotosid saab kogeda kõigi viie meelega.

Tegelikult juba augusti keskpaigast on olnud võimalik tutvuda toidudisainer Helis Heiteri ja fotograaf Laura Nestori fotodega Rotermanni vastvalminud Palmigaleriis, kus lisaks fotolavastustele väärivad tähelepanu ka Viimsi Talveaiast päästetud ja uuele elule turgutatud taimed. Päikeselisel hiliskevadisel päeval valminud fotod said inspiratsiooni Rotermanni koloriidist ja unikaalsest arhitektuurist, selgest taevast ja ümbritsevatest toidukohtadest. “Ning tekkis mõte – milline oleks Rotermann, kui ta oleks isuäratav ja huviväärne koogitükike,” räägivad autorid. 

Üheks õhtuks, täpsemalt 8. septembril algusega kell 18.00, äratatakse aga pildid ellu toidulavastusega, kus peategelased fotodelt astuvad Palmigalerii rohelisse oaasi, et peale nägemis- ja kuulmismeele saaksid virgutust ka haistmis-, maitsmis- ja kompimismeel. Lisaks toiduinstallatsioonile pakutakse avamisel ka Helis Heiteri loodud jooke – kuiva gaseeritud tikriveini Wain ja Vaakumbaari kokteile. Limiteeritud arv samast seeriast, kuid siiani avalikustamata töid tuleb esitlemisele plakatitena, mida külalised võivad soovi korral endaga ühes võtta.

Palmigalerii, mis asub aadressil Rotermanni 8, on avatud iga päev kella 8.00–20.00. Näitus ise jääb avatuks 30. oktoobrini.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.