Kui põllumajandusega tegelev mõis läheb pankrotti, antakse väljakurnatud maa tagasi loodusele. Kneppi eksperiment – nii on hakatud Inglismaal nimetama seda esimest nõnda mastaapset katset taastada intensiivse põllumajanduse tõttu kahjustatud ökosüsteem.

Briti dokumentalisti David Alleni film „Ürglooduse taastamine”, mis avab 4. septembril Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja uue hooaja, näitab, kuidas sellest sai tõeline edulugu. Inspireeriv linateos tõstab esile 1400 hektari suuruse ajaloolise mõisa omanike julguse teha oma elus kannapööre – tänu sellele ei rõõmustata rohkem kui 20 aastat hiljem mitte ainult oma valduse bioloogilise mitmekesisuse üle, vaid see toodab ka… kasumit. Kolmapäeval, 4. septembril kell 18 Kumu auditooriumis algava seansi juhatab sisse ökoloog Aveliina Helm.

Kokku jõuab Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja sügishooajal tasuta ekraanile kümme linateost. 

Nende seas on Taani dokumentalistide Mira Jargil ja Christian Sønderby Jepsen film „Munk”, milles Taani teadlane Jan Erik Hansen jätab oma perekonna ja karjääri, sõidab Sri Lankasse ja hakkab seal budistlikuks erakmungaks. Samuti dokumentaal inuit Aaju Peterist, kes võitleb oma rahva keele ja identiteedi säilitamise eest. „Kahe koloniaalvõimu all” on Taani dokumentalisti Lin Alluna auhinnatud film temast ja sellest sügavast kultuurilisest traumast, mille on kolonialism inuittidele jätnud. Soomlanna Maija Hirvoneni filmis „Neurotüübid” esitab autismispektri häirega tüdruk väljakutse kivinenud normidele, lootes muuta ühiskonna valearusaama autismist. Mitu korda Eestiski esinenud punkansamblit Gogol Bordello ja selle karismaatilist liidrit, Ukrainast pärit Eugene Hützi protreteerivad oma filmis „Minu vere karje. Gogol Bordello lugu” USA dokumentalistid Nate Pommer ja Eric Weinrib.

Portaili lugejatele võiks kindlasti huvi pakkuda ka 1960.‒1970. aastate moeikooni ja ansambli Rolling Stones mitteametliku liikme Anita Pallenbergi seniavaldamata mälestuste põhjal USA dokumentalistide Alexis Bloom ja Svetlana Zill kokku pannud kirglik ajastuportree „Ereda leegiga. Anita Pallenbergi lugu”.

Sügishooaeg lõpeb 6. novembril, kui ekraanile jõuab Norra režissööri Silje Evensmo Jacobseni film „Metsik perekond” – Norra perekond elab autonoomset elu looduse keskel, kuni traagiline sündmus selle idülli purustab ja sunnib kohanema moodsa ühiskonnaga. Film võitis mainekal Sundance´i festivalil dokumentaalfilmide rahvusvahelise konkursi.

Sissepääs kõigile Kumu dokumentaalfilmide sarja seanssidele on prii. Vaata kogu ajakava kumu.poff.ee. 

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.