Kui põllumajandusega tegelev mõis läheb pankrotti, antakse väljakurnatud maa tagasi loodusele. Kneppi eksperiment – nii on hakatud Inglismaal nimetama seda esimest nõnda mastaapset katset taastada intensiivse põllumajanduse tõttu kahjustatud ökosüsteem.

Briti dokumentalisti David Alleni film „Ürglooduse taastamine”, mis avab 4. septembril Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja uue hooaja, näitab, kuidas sellest sai tõeline edulugu. Inspireeriv linateos tõstab esile 1400 hektari suuruse ajaloolise mõisa omanike julguse teha oma elus kannapööre – tänu sellele ei rõõmustata rohkem kui 20 aastat hiljem mitte ainult oma valduse bioloogilise mitmekesisuse üle, vaid see toodab ka… kasumit. Kolmapäeval, 4. septembril kell 18 Kumu auditooriumis algava seansi juhatab sisse ökoloog Aveliina Helm.

Kokku jõuab Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarja sügishooajal tasuta ekraanile kümme linateost. 

Nende seas on Taani dokumentalistide Mira Jargil ja Christian Sønderby Jepsen film „Munk”, milles Taani teadlane Jan Erik Hansen jätab oma perekonna ja karjääri, sõidab Sri Lankasse ja hakkab seal budistlikuks erakmungaks. Samuti dokumentaal inuit Aaju Peterist, kes võitleb oma rahva keele ja identiteedi säilitamise eest. „Kahe koloniaalvõimu all” on Taani dokumentalisti Lin Alluna auhinnatud film temast ja sellest sügavast kultuurilisest traumast, mille on kolonialism inuittidele jätnud. Soomlanna Maija Hirvoneni filmis „Neurotüübid” esitab autismispektri häirega tüdruk väljakutse kivinenud normidele, lootes muuta ühiskonna valearusaama autismist. Mitu korda Eestiski esinenud punkansamblit Gogol Bordello ja selle karismaatilist liidrit, Ukrainast pärit Eugene Hützi protreteerivad oma filmis „Minu vere karje. Gogol Bordello lugu” USA dokumentalistid Nate Pommer ja Eric Weinrib.

Portaili lugejatele võiks kindlasti huvi pakkuda ka 1960.‒1970. aastate moeikooni ja ansambli Rolling Stones mitteametliku liikme Anita Pallenbergi seniavaldamata mälestuste põhjal USA dokumentalistide Alexis Bloom ja Svetlana Zill kokku pannud kirglik ajastuportree „Ereda leegiga. Anita Pallenbergi lugu”.

Sügishooaeg lõpeb 6. novembril, kui ekraanile jõuab Norra režissööri Silje Evensmo Jacobseni film „Metsik perekond” – Norra perekond elab autonoomset elu looduse keskel, kuni traagiline sündmus selle idülli purustab ja sunnib kohanema moodsa ühiskonnaga. Film võitis mainekal Sundance´i festivalil dokumentaalfilmide rahvusvahelise konkursi.

Sissepääs kõigile Kumu dokumentaalfilmide sarja seanssidele on prii. Vaata kogu ajakava kumu.poff.ee. 

Netflix on värskelt kinnitanud, et menuseriaal „Emily in Paris“ jõuab lõpule oma kuuenda hooajaga, mille võtted on juba alanud. Lily Collins, kes kehastab sarjas Chicago päritolu turundusguru Emily Cooperit, teatas uudisest Netflixi Instagramis avaldatud videos, lubades, et viimane hooaeg koondab endasse kõik selle, mille pärast vaatajad sarja armastama on hakanud. 

Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas. 

Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.

Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.