Foto: Viru Keskus | Kalle Veesaar.
Uute regulatsioonide eesmärk on muuta eurooplaste riided vastupidavamaks, parandatavaks ja ümbertöödeldavaks ning luua töötavad lahendused tekstiilijäätmete sorteerimiseks. Ulatuslikud nõuded puudutavad ka iga riideeseme päritolu ja jalajälje tuvastamist, kehtestades jätkusuutliku moe tähtajaks 2030. aasta. Eestis jõustuvad esimesed sellealased regulatsioonid, sh sorteerimise valdkonnas juba alates 2025. aasta algusest.
“Euroopa Liidu hinnangul on moemaailma jalajälg neljandal kohal pärast toidu-, ehituse- ja transpordisektorit ehk moetarbimises peitub väga suur muutuse potentsiaal. Selle realiseerimine nõuab aga riiete disaini, tootmise- ja kasutusejärse ümbertöötlemise ning müügi ümbermõtlemist. Viimastel aastatel vastu võetud regulatsioone vaadates näeme, et EL on kuulutanud sõja kiirmoele, plaanides tõsiselt võidelda moemaailma liigtootmise ja -tarbimise vastu. Ettevalmistused nendeks suurteks muutusteks hakkavad meie jaoks juba nüüd ja need muutused puudutavad igaüht. Eelkõige puudutab see rõivaste disainereid ja tootjaid, aga ka tarbijaid, riiki ja näiteks kohalikke omavalitsusi, kellel on 1. jaanuarist kohustus korraldada tekstiilijäätmete liigiti kogumine,” märgib Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis.
Saabuvad muutused puudutavad peamiselt kolme valdkonda. Esiteks, iga EL-i riik peab korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja seega looma tekstiili valdkonda töötavad ringmajanduse lahendused. Teiseks tekib EL-is müüdavatel riideesemetel digitaalne pass, kust on võimalik jälgida selle jalajälge ja võrrelda seda teiste toodetega. Lisaks on suuremad ettevõtted kohustatud oma jalajäljest raporteerima, jälgima tarneahelaid ja võtma kogu vastutuse oma toote keskkonnamõju eest. Kolmandaks, riideid tuleb disainida selliselt, et need oleksid vastupidavamad, parandatavad ja paremini sorditavad. Parandatavust on kavas saavutada sellega, et igal riideesemel on kaasas piisav arv nii-öelda varuosi, millega rõivast vajadusel parandada, ning õpetusi, kuidas konkreetset riiet pesta ja parandada. Lisaks tuleb edaspidi jälgida, et riideese oleks tehtud vaid ühest materjali tüübist, mida saab sortimisel selgelt eristada ning olulisel kohal on ka tarbijate harimine, kes peaksid oskama tekstiilijäätmeid sorteerida.
Tulevikugarderoob muutub kallimaks
“EL-i moesektor liigub kvaliteetsemate, looduslike ja paremini disainitud toodete müügi suunas, mis paratamatult iseloomustab kallimaid valikuid. Ehk “osta kallilt ja kanna ribadeks” muutub üleüldiseks käitumisreegliks, mis aja jooksul vähendab meie turul odavamate ja vähem kvaliteetsemate riiete osakaalu,” võtab Martis EL-i poliitika kokku.
Teda toetab ka Sportlandi, Jalajälje ja Fifaa gruppide jätkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister kinnitades, et tooteinnovatsioon, kvaliteet ja tähelepanu toote kogu elutsüklile kirjeldavadki tekstiilimaailma tulevikku. „Jätkusuutliku moe ja funktsionaalsete toodete austajana näen toimuvaid muutuseid positiivsena, sest saame tulla tagasi meid pikalt ja eesmärgipäraselt teenivate ning kvaliteetsete riiete juurde. Elementaarsena peavad ohtlikke aineid sisaldavad riided turult kaduma, aga tahan loota, et suudame sellest veel kaugemale vaadata.“ Pormeisteri kinnitusel loovad uued regulatsioonid aluse ka Eesti disaini edulooks, sest väga paljud kohalikud brändid on juba aastaid enne EL-i direktiive käitunud täpselt samade eelduste alusel, mida nüüd peetakse jätkusuutlikkuse tipptasemeks.
EL-i andmetel tekib EL riikides kokku igal aastal 5.8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Seni on vaid 1% mainitud jäätmetest leidnud taaskasutust ning tekstiilijäätmete ringmajandus on üks tulevaste regulatsioonide keskpunkt.
Targa tarbimise päev
Viru Keskuses toimuva sündmuse raames võtavad sõna Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. Targa Tarbimise päev toimub 26. septembril Viru Keskuse aatriumis kell 10.00–20.00, ettekanded toimuvad ajavahemikus 15.00–18.00. Terve päeva jooksul toimuvad temaatilised töötoad, kohal on mitmed jätkusuutliku moekasutuse ettevõtted ning samuti parandamise- ja hooldamise spetsialistid. Üritusest osavõtt on tasuta ning sinna on oodatud nii moemaailma professionaalid kui ka huvilised.
Sündmuse päevakava leiab Viru Keskuse koduleheküljelt.
Järgmise aasta juunis toimuv Estonian Fashion Festival leiab aset juba üheksandat korda ning toob kokku kolm erinäolist etendust – Antoniuse Moeetendus, Mood-Performance-Tants ja OmaMood. Need etendused annavad disaineritele võimaluse näidata moelavadel nii eksperimentaalseid kui igapäevaselt kantavaid kollektsioone kui ka pärandist ja käsitöötraditsioonidest inspireeritud disaine.
EFF ootab kandideerima disainereid, kes kasutavad oma töös kestlikke moepraktikaid nagu näiteks taaskasutus, eetilised tootmisviisid või uuenduslikud materjalilahendused. Festivali juht Key Külaots rääkis, et tänaseks on EFFi lavadel oma loomingut tutvustanud 255 disainerit. „See on muljetavaldav kogus disainereid, kes on oma töösse põiminud jätkusuutliku mõtteviisi ja aidanud sedasi tõsta Eesti moekunsti kvaliteeti,“ rääkis Külaots. „Kuna disainerite tase ja teadlikkus kasvavad iga aastaga, saame ka meie tõsta nõuete lati pisut kõrgemale.”
Külaots lisab, et EFF on osalevatele disaineritele enamat kui võimalus näidata oma loomingut – see on arenguprogramm, mis pakub koolitusi, mentorlust ja ekspertide tagasisidet. Lisaks tunnustatakse festivali lõpus silmapaistvaid moeloojaid ka auhindadega ning parim neist saab võimaluse näidata oma jätkusuutlikku kollektsiooni Berliini Moenädala raames.
Moefestival on olnud hüppelauaks mitmele tunnustatud disainerile – teiste seas on tuule tiibadesse saanud näiteks Karl-Kristoph Rebane, Cärol Ott ja Hannes Rüütel. Hiljutisel moefestivalil osalenud disainer Alice Pärtelpoeg tõdes, et kogemus aitas kaasa ta professionaalsele arengule ning lisaks sai ta kinnitust oma tulevikusuuna osas. “Estonian Fashion Festival on hea platvorm alustavatele disaineritele – see aitab tõsta kindlasti nähtavust, luua väärtuslikke kontakte ning annab hoogu oma ideede elluviimiseks,” rääkis Pärtelpoeg.
Moedisainerid saavad esitada kandidatuuri EFFi kodulehel kuni 9. veebruarini 2026. Lisaks on kõik huvilised oodatud ka 20. novembril veebis toimuvale infotundi. Rohkem infot leiab lehelt fashionfestival.ee.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
