Foto: Viru Keskus | Kalle Veesaar.
Uute regulatsioonide eesmärk on muuta eurooplaste riided vastupidavamaks, parandatavaks ja ümbertöödeldavaks ning luua töötavad lahendused tekstiilijäätmete sorteerimiseks. Ulatuslikud nõuded puudutavad ka iga riideeseme päritolu ja jalajälje tuvastamist, kehtestades jätkusuutliku moe tähtajaks 2030. aasta. Eestis jõustuvad esimesed sellealased regulatsioonid, sh sorteerimise valdkonnas juba alates 2025. aasta algusest.
“Euroopa Liidu hinnangul on moemaailma jalajälg neljandal kohal pärast toidu-, ehituse- ja transpordisektorit ehk moetarbimises peitub väga suur muutuse potentsiaal. Selle realiseerimine nõuab aga riiete disaini, tootmise- ja kasutusejärse ümbertöötlemise ning müügi ümbermõtlemist. Viimastel aastatel vastu võetud regulatsioone vaadates näeme, et EL on kuulutanud sõja kiirmoele, plaanides tõsiselt võidelda moemaailma liigtootmise ja -tarbimise vastu. Ettevalmistused nendeks suurteks muutusteks hakkavad meie jaoks juba nüüd ja need muutused puudutavad igaüht. Eelkõige puudutab see rõivaste disainereid ja tootjaid, aga ka tarbijaid, riiki ja näiteks kohalikke omavalitsusi, kellel on 1. jaanuarist kohustus korraldada tekstiilijäätmete liigiti kogumine,” märgib Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis.
Saabuvad muutused puudutavad peamiselt kolme valdkonda. Esiteks, iga EL-i riik peab korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja seega looma tekstiili valdkonda töötavad ringmajanduse lahendused. Teiseks tekib EL-is müüdavatel riideesemetel digitaalne pass, kust on võimalik jälgida selle jalajälge ja võrrelda seda teiste toodetega. Lisaks on suuremad ettevõtted kohustatud oma jalajäljest raporteerima, jälgima tarneahelaid ja võtma kogu vastutuse oma toote keskkonnamõju eest. Kolmandaks, riideid tuleb disainida selliselt, et need oleksid vastupidavamad, parandatavad ja paremini sorditavad. Parandatavust on kavas saavutada sellega, et igal riideesemel on kaasas piisav arv nii-öelda varuosi, millega rõivast vajadusel parandada, ning õpetusi, kuidas konkreetset riiet pesta ja parandada. Lisaks tuleb edaspidi jälgida, et riideese oleks tehtud vaid ühest materjali tüübist, mida saab sortimisel selgelt eristada ning olulisel kohal on ka tarbijate harimine, kes peaksid oskama tekstiilijäätmeid sorteerida.
Tulevikugarderoob muutub kallimaks
“EL-i moesektor liigub kvaliteetsemate, looduslike ja paremini disainitud toodete müügi suunas, mis paratamatult iseloomustab kallimaid valikuid. Ehk “osta kallilt ja kanna ribadeks” muutub üleüldiseks käitumisreegliks, mis aja jooksul vähendab meie turul odavamate ja vähem kvaliteetsemate riiete osakaalu,” võtab Martis EL-i poliitika kokku.
Teda toetab ka Sportlandi, Jalajälje ja Fifaa gruppide jätkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister kinnitades, et tooteinnovatsioon, kvaliteet ja tähelepanu toote kogu elutsüklile kirjeldavadki tekstiilimaailma tulevikku. „Jätkusuutliku moe ja funktsionaalsete toodete austajana näen toimuvaid muutuseid positiivsena, sest saame tulla tagasi meid pikalt ja eesmärgipäraselt teenivate ning kvaliteetsete riiete juurde. Elementaarsena peavad ohtlikke aineid sisaldavad riided turult kaduma, aga tahan loota, et suudame sellest veel kaugemale vaadata.“ Pormeisteri kinnitusel loovad uued regulatsioonid aluse ka Eesti disaini edulooks, sest väga paljud kohalikud brändid on juba aastaid enne EL-i direktiive käitunud täpselt samade eelduste alusel, mida nüüd peetakse jätkusuutlikkuse tipptasemeks.
EL-i andmetel tekib EL riikides kokku igal aastal 5.8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Seni on vaid 1% mainitud jäätmetest leidnud taaskasutust ning tekstiilijäätmete ringmajandus on üks tulevaste regulatsioonide keskpunkt.
Targa tarbimise päev
Viru Keskuses toimuva sündmuse raames võtavad sõna Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. Targa Tarbimise päev toimub 26. septembril Viru Keskuse aatriumis kell 10.00–20.00, ettekanded toimuvad ajavahemikus 15.00–18.00. Terve päeva jooksul toimuvad temaatilised töötoad, kohal on mitmed jätkusuutliku moekasutuse ettevõtted ning samuti parandamise- ja hooldamise spetsialistid. Üritusest osavõtt on tasuta ning sinna on oodatud nii moemaailma professionaalid kui ka huvilised.
Sündmuse päevakava leiab Viru Keskuse koduleheküljelt.
Kes vajab meenutamist, siis Eliise Maar on Eestist pärit ehtekunstnik, kes kolis 2013. aastal Austraaliasse, kus rajas oma ehtemaailma – alguses väikese lauaga oma ühetoalise korteri nurgas. Täna on Eliise Maar Jewellery tuntud kogu Austraalias ning valitud kahel järjestikusel aastal (2024 ja 2025) riigi 15 parima ehtebrändi hulka.
Ehtebrändi Tallinna pop-up toimub 30. juulil kell 13.00–16.00 Rotermanni kvartalis, restoranis GOBI. Järgmisel päeval, 31. juulil, on võimalik kohtuda Eliisega personaalselt, broneerides tasuta konsultatsioon, et arutada näiteks erilahendusi või tulevasi koostöövõimalusi. Konsultatsioone on piiratud arv, seega tasub aeg varakult broneerida.
Lisainfo ja broneerimine siin.
Esimest korda festivali ajaloos toimub Positivus augustikuus ning toob lavadele viimaste aastate ühe kõige muljetavaldavama artistide nimistu – publikulemmikud ja kriitikute poolt hinnatud artistid nii Lätist kui ka mujalt maailmast.
“Sel aastal on meil veidi rohkem aega, et tervitada kauaoodatud suveilmu ning veeta üks aasta erilisemaid nädalavahetusi otse suve südames – muusikatähtede seltsis. Alates festivali kolimisest Riiga sisaldab tänavune programm tuntumaid ja armastatumaid Läti ja välismaa artistidega,” ütleb festivali korraldaja Ģirts Majors.
Reede, 8. augusti õhtul saabub Londonist Lucavsala südamesse briti produtsent ja muusik Mura Masa. Tema muusika eirab žanripiire – see on julge, ettearvamatu ja tänapäevane. Enne teda tõstab rahva tuju eklektiline briti multiinstrumentalist Elderbrook oma vastupandamatute DJ-rütmidega. Esimene festivalipäev toob lavale ka Belgia päritolu Kanada artisti Apashe’i, kes sulandab elektroonilise muusika sümfooniliste orkestriseadetega – seekord koos Brass Orchestra.
Avapäeval astuvad üles ka Läti publiku lemmikud ja tänavused Eurovisiooni haldjad Tautumeitas ja Laika Suns, kohalike muusikaauhindadega pärjatud Chris Noah ning räppar Deniss, kes tähistas hiljuti oma 10-aastast karjääri. Uut hingamist Läti muusikas toovad “Zelta mikrofons” parima debüütalbumi auhinna saanud galeniex, raadiolemmikud YŪT ja aasta kuumim uus tulija – STIRNA.
Laupäeval, 9. augustil saavad festivalikülastajad osa unustamatust kontserdielamusest, kui Positivuse pealavale astub üks Läti enim striimitud hiphop-artiste – Wiesulis. Teise päeva muusikalise meeleolu loob unenäoline indie-bänd Carnival Youth ning täiusliku suveõhtu helitaustaga kostitab palavalt oodatud Saksamaa bänd Milky Chance, kes ühendab oma loomingus indie- ja folkmõjutusi. Päikeseloojangu ajal astub lavale võimsa häälega Rag’n’Bone Man, kelle 2017. aasta album “Human” sai kümnendi kiiremini müüdud debüütalbumiks Ühendkuningriigis.
Enne seda kostitab laupäevane muusikaprogramm publikut ka Ukraina popstaari Ivan Dorn ja värvika valikuga USA artistidest – elektroonilise muusika multiinstrumentalist Two Feet, Spotify rekordeid purustanud Hippie Sabotage, eksperimentaalduo The Hellp ja Los Angelesest pärit alternatiiv-hiphop kollektiiv NOFUN!. Metsiku peo toob endaga kaasa ka Läti räpisensatsioon Fiņķis, keda on kiitnud nii publik kui muusikakriitikud.
Festivalipassid on müügil aadressil www.positivusfestival.com või Piletilevi.ee.
